Mobiiltelefonide areng on läbinud paljusid huvitavaid etappe ja mitmed kunagi populaarsed või vajalikud omadused on tänaseks unustusse vajunud. Elisa erakliendiüksuse juht heidab pilgu nostalgilistele mobiiltelefonide omadustele ning lisadele, mida täna enam telefonidest ei leia.
On selge, et mobiiltelefoni peamine eesmärk on juhtemavabalt helistamine sõltumata asukohast. Ajapikku on telefonist saanud lihtsalt vahend inimestega suhtlemiseks - olgu selleks siis sõnumite, e-mailide või sotsiaalmeedia vahendusel. Konkurentidest eristumiseks loodi kunagi omadusi ja lisasid ning populaarsemad neist võttis turg üldiselt kasutusele. Elisa erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu toob välja tuntuimad omadused, mida tänapäeval nutitelefonidest ei leia.
Helinate tegemine ja tellimine
Mobiiltelefonide helinavalik oli piiratud sellega, mis oli kohe telefonis olemas. Mõistagi soovisid inimesed helinate poolest erineda, sest iga kord kui mõnes bussis või trammis kõlas kuulus Nokia tune, haarasid telefoni vähemalt pooled. Lahenduseks pakkusid tootjad võimalust enda helinaid ise teha, kuid noodi tundmine ja seadmine osutus mõistagi paljude jaoks takistuseks.
See aga avas võimaluse helinate tellimisele. 10-25 Eesti krooni eest võis iga ajakirja ja -lehe vahelt tellida mõne populaarse sarja või laulu lühikese klipi, mida sai helinana kasutada.
Logode tegemine ja tellimine
Sarnaselt helinatele sai telefoni avaekraanile tellida ka logosid väikse tasu eest. Need toimisid sarnaselt taustapiltidele ja moodustasid pikslitest mõne kujutise. Algselt olid kõik need mustvalged kuid aja möödudes lisandusid ka kallimad, värvilised logod.
Vahetatavad esikorpused
Omapära lisamiseks toetasid paljud tootjad ka vahetavaid esikorpuseid. Neid võis leida erinevates värvides, mustrites ja vahetada sai kiirelt, vastavalt tujule, käekotile või riietusele. Nii ei läinud ka mobiiltelefon kolleegi või sõbra omaga sassi. Nutitelefonide tõusuga kadus see võimalus ja nüüd valitakse telefonidele meelepärane ja eristuv kaitseümbris.
Infrapunasaatjad
Telefonide infrapunasaatjad olid põhimõtteliselt Bluetoothi eelkäijad. See oli mõeldud telefonide vaheliseks andmeedastuseks või telefoni ühendamiseks sülearvutiga, läbi mille sai isegi internetti vahendada. Lisaks toetasid infrapuna ka mitmed telefonimängud nagu näiteks Snake II, mida sai koos kaaslasega võidu mängida.
Infrapunal oli ka üks suur miinus. Nimelt pidid telefoni infrapuna saatjad olema üksteisega üsna kõrvuti ja kui liiguti liiga kaugel, siis katkes ka ühendus mängimiseks.
2003 aastal toetasid suurem osa telefone seda standardit, kuid juba järgneval aastal võis poodidest leida esimesi Bluetoothi toega telefone ning infrapuna oli jäädavalt kadumas.
Välised antennid
Peaaegu kõigil mobiiltelefonidel oli ühel hetkel küljes väline antenn. Osadel juhtudel sai neid lausa telefonist välja tõmmata või asendada suurematega, tagamaks paremat levikvaliteeti. Mõningatel mudelitel oli küljes ka eraldi sisend kuhu sai kinnitada veel lisaantenni, kui leviolud polnud piirkonnas kiita.
Tänapäeval on kõik antennid kolinud mugavalt telefoni sisse ja midagi üleliigselt välja ei turrita.
Vahetavad akud
Tundub kui eilne päev kui nutitelefonil aku vahetamine oli tavapärane. Piisas vaid tagumise korpuse avamisest, mis tagas akule ligipääsu. Tänapäeval on praktiliselt võimatu leida telefoni, mille aku oleks lihtsalt eemaldatav. See eest oleme vastu saanud niiskus- ja veekindluse, mis kaitseb telefoni nii vihma kui kiire supluse eest.
Nupud
Nupud ning nende asukoht ja tunnetus oli üks peamisi omadusi, mille järgi kunagi telefone osteti. Eriti ägedad nägid 15 aastat tagasi välja telefonid, kus on küljes täitsa päris klaviatuur ja valitses nuppude üleküllus. Nüüd on telefonidel nuppe võimalikult vähe ja piisab täitsa kahest – üks sisse ja välja lülitamiseks ning teine heli reguleerimiseks. Hiina tootja Xiaomi katsetab hetkel ka nutitelefoni Mi Mix Alpha kus on ainult üks füüsiline nupp ning kõik muu käib läbi ekraanil olevate virtuaalsete nuppude, mis paiknevad telefoni külgedel.
Kõrvaklapipesa
Kui kõrvaklapipesa hakkas mõned aastad tagasi kaduma, tekitas see tehnoloogiamaailmas väga elava diskussiooni, kas seda üldse on veel vaja. Apple on tõi turule ülimenukad juhtmevabad klapid ja samaga on vastanud praktiliselt kõik seadmetootjad maailmas. Boikoteerivaid tehnikaajakirjanike on jäänud alles mõned üksikud, kui sedagi. Kõlarite või klappide ühendamine käib täna väga lihtsalt ning valutult läbi Bluetoothi ja juhtmed koos kõrvaklapipesaga on eilne päev - seda ilmestab ka Apple AirPodside ülisuur populaarsus. Küll aga on veider, et kõrvaklapipesast on saanud kallimate telefonide premium funktsioon.