Eriolukord on ametlikult lõppenud ja igal nädalal leevendatakse ka piiranguid, aga koolid tegutsevad suures osas ikka edasi e-õppe vormis ning võib eeldada, et tulevikus tuleb e-õpe ka üha rohkem kasutusse. Mida õppisid õpilased ise sellest perioodist, kuidas kõige paremini e-õpet enda jaoks korraldada?
Samsungi kooliõpilastele mõeldud digiõppeprogrammi Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte selgitas, et õpilastelt nende kogemuste kohta uurides selgus kõige olulisema soovitusena mitte lükata päeva kohustusi edasi ja pigem tegeleda nendega kohe. „Distantsõppe alguses tundus paljudele, et distantsilt õppides on ka kohustusi vähem, aga päris kiiresti sai siiski õpilastele selgeks, et tegelikult on koormus sama suur ja mõnes mõttes isegi suurem, sest iseseisvat tööd on tunduvalt rohkem,“ selgitas Tamelyte.
Seega tõid õpilased välja, et kindlasti on kõige olulisem võtta distantsõppe päeva nagu tavalist koolipäeva, kus tuleb tundide raames on ülesanded kohe ka ära teha. „Õpilased said ise aru, et nihverdamine ei vii kaugele, kuna tegemata töö ei kao kuhugi ära ning netis on selle kohta ju ka märge olemas ja on lihtsalt tõestatav milline ülesanne kuna kätte anti,“ märkis Tamelyte. Suurema õppekoormuse juures võib aga tegemata tööde hulk hakata aga vägagi kiiresti kuhjuma.
Noorte poolt kerkis esile ka huvitav väljend „küberhäbi“. Ehk situatsioon, kus kõik su kaaslased näevad õppesüsteemist selgelt, et sina üksinda oled jätnud mingi töö tegemata, kui kõik teised said sellega hakkama. „See ei tähenda isegi seda, et kedagi oleks tegemata ülesannete pärast hakatud kiusama, aga õpilased tundsid ise seda „küberhäbi“, kui nägid näiteks, et tööde nimekirjas on ainult sinu nime tagant puudu tehtud tööd tähistav linnukene,“ lausus Tamelyte lisades, et see on kindlasti ka teema, mida Õpilaste Digitaalne IQ programm võiks küberkiusamise kõrval tulevikus põhjalikumalt uurida.
Tehnilisemate soovitustena tõid õpilased välja, et e-tundide ajal on võimalusel hea kasutada kõrval ka mingit teist ekraani, millelt oleks võimalik eraldi materjale uurida või infot otsida. Lisaekraan võimaldab piltlikult öeldes korraga hoida lahti mitut erinevat õpikut või muud informatiivset materjali. Vajadusel isegi eraldi konverentskõne klassikaaslaste või pinginaabriga, et jooksvalt teema üle arutleda. Nii nagu ka tavalises koolitunnis.
Paljud õpilased ja klassid lõid ka enda grupi- või klassiülesed regulaarsed konverentskõned või vestlusgrupid. „Koolitundide ja vahetundide ajal toimuv suhtlus õpilaste vahel on siiski väga oluliseks osaks kooliõppe juures ja e-õppe ajal said noored sellest ka ise aru ning loodi eraldi grupivestlused, et siis saaks jooksvalt kõike olulist kaaslastega arutada,“ märkis Tamelyte.
Vahetunde soovitasid õpilased kasutada just selleks, milleks need ka koolis olles on mõeldud – omavahel suhtlemiseks, söömiseks ja niisama väikese puhkepausi võtmiseks. Küll aga tuleks jälgida, et paus ei veniks liiga pikaks ning pärast puhkehetke naaseksid kõik oma töö juurde.
Kuigi põhjalikud uuringud distantsõppe mõjude kohta ootavad alles ees, siis näiteks Viimsi gümnaasium, kus toimus ka Digitaalse IQ üks vestlusringe, viis läbi esialgse uuringu enda õpilaste seas. Vastanutest 53% leidis, et distantsõppe tunnid on pigem produktiivsed, sest kodus on vabam õppida, energiat on rohkem ja stressi vähem. Üle poole vastanutest oli õpikeskkondadega rahul või leiavad, et vähemalt enamikus tundides kasutatakse sobilikke keskkondi. 65% õpilastest nentis, et saavad tagasisidet õpetajatelt piisavalt nii hindeliste tööde kui ka jooksva suulise ja kirjaliku tagasiside kaudu.