Eelmisel kuul väljakuulutatud 5G sageduslubade konkursi tulemused ei pruugi veel olla lõplikud, sest käimas on kohtuasi ja tulla võivad kahjunõuded. Konkursi aluseks olev raadiosagedusplaan on oktoobri lõpust kohtus vaidlustatud.

Vaatamata vaidlustamisele kuulutas riik konkursi välja. Eesti telekomiettevõte Levikom on pöördunud Konkurentsiameti poole ja vaidlustanud riigi otsuse kohtus. Ettevõtte hinnangul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud kaks olulist viga, rikkudes seadusest tulenevaid protseduurilisi nõudeid raadiosagedusplaani muutmiseks.

Levikom kasutab konkursile pandud 3400-3800 MHz sagedusalas olevaid sagedusi aastast 2007. "Riik proovib nüüd neid sagedusi, mida kasutavad tuhanded kliendid, jõuga käest ära võtta,” selgitas Levikom Eesti tegevjuht Peep Põldsamm.

“Teise suure probleemina kuulutas riik kõnealusele sagedusvahemikule välja kolme uue sagedusloa andmise, mis läheb vastuollu nii 5G standardiga kui ka kõigi teiste Euroopa riikide 5G tegevuslubade väljaandmise loogikaga,” lisas Põldsamm. “Milleks otsustati piirata innovaatiliste teenuste loomise ja pakkumise konkurentsi ja väljastada ainult kolm luba 5G sageduse kasutamiseks, on tänaseni suur küsimärk.” Põldsammi kinnitusel takistab selline lähenemine 5G teenuste arendust ja kättesaadavust Eestis. 

Kui kohtus raadiosagedusplaani muutmise vaidlustamine edukaks osutub, võib selguda, et riik on 5G sagedused valedel alustel välja jaganud, ettevõtete investeeringud osutuvad asjatuteks ning see võib kaasa tuua kahjunõuded. “Teine negatiivne stsenaarium on, et kohtuvaidluse tõttu ei hakka konkursi võitjad veel aastaid 5G teenuseid arendama, sest riskid on liiga suured,” selgitas Põldsamm.

5G võrk on vajalik tööstustele ja ettevõtetele mõeldud uue põlvkonna teenuste jaoks, mis vajavad reaalajas reageerivaid ja ülikõrge sidekindlusega võrke, näiteks isesõitvad sõidukid, droonid, tööstusrobotid, asjade internet ja kaugmeditsiin. Kohalikku 5G sagedusluba võivad vajada ka tööstus-, transpordi- ja meditsiinisektori ettevõtted ja asutused privaatvõrkude rajamiseks, kuna ei saa kasutada sideoperaatori avaliku võrgu teenuseid ülikõrge sidekindluse vajaduse tõttu.