Fotograaf: Hendrik Osula
Kaamera: Huawei P20 Pro
Kuigi esimese foto jäädvustas Prantsuse leiutaja Nicéphore Niépce juba aastal 1826, peetakse fotograafia algusajaks mõne aastakümne võrra hilisemat aega, mil algelise camera obscura asemel võeti kasutusele märksa praktilisemad lõõtsaga plaatkaamerad. Kuidas aga oleme pea kahesaja aastaga jõudnud keerulise nime, ent lihtsa tehnikaga camera obscura’dest isemõtlevate telefonikaamerateni?
Fotograafia tekkeks vajalik tehnoloogia oli olemas juba 17. sajandil - loodud oli nii fotoaparaadi eelkäia camera obscura, mis põhines juba antiikajal tuntud optilisel nähtusel, mille puhul pimedas ruumi seinas olevat väikest avaust läbiv valgus tekitas vastasseinale tagurpidi kujutise, ning ka objektiiv, avamehhanism, liikuv peegel ja muu esmavajalik.
Kuna aga keemikud ei olnud leiutanud tehnoloogiat, mis suudaks kujutisi reaalselt ka jäädvustada, peetakse fotograafia sünniajaks siiski aastat 1839, kui hakati jäädvustama kõrge kvaliteediga fotosid. Sajandi keskpaigaks õnnestus uute kemikaalide ning objektiivide kasutuselevõtuga kaheksatunnist säriaega vähendada kümne sekundini ning levima hakkasid märksa keerulisema tehnoloogiaga fotokaamerad.
Kuni aastani 1851 ei saanud fotokaamerad lähedal asuvaid objekte teravustada ning kaamera ise oli raske ja kohmakas. Selle probleemi lahendasid lõõtsaga kaamerad, mis võimaldasid teha makrofotosid ning kujutistega manipuleerida.
20. sajandi alguses olid kõige populaarsemad kastkaamerad, mille ühes otsas oli lühikese fookuskaugusega objektiiv. Kui seni oli tavaline plaatide kasutamine kujutiste jäädvustamiseks, siis rullfilmi ning lihtsa Kodaki tüüpi kaamera leiutamisega kasvas huvi fotograafia vastu hüppeliselt.
1920. aastail müügile tulnud 35 mm filmile pilte tegevad kompaktkaameraid võib pidada kastkaamerate edasiarenduseks. Parimaks näiteks kompaktkaamerast on 1925. aastal müügile tulnud Saksa ettevõtte Leica kaamerad, mis lisaks ühe nupuvajutusega piltide jäädvustamisele kasutasid teravustamiseks esmakordselt kaugusmõõdikut ning vahetatavaid objektiive. Sel põhjusel kujunes just Leicast kvaliteedi näitaja fotograafiamaastikul.
Tänaste tarbijate eelistatud meetod fotode jäädvustamiseks on hoopiski telefonikaamerad. Statistika kohaselt jäädvustavad nutitelefoni kasutajad iga päev kokku 1,8 miljardit fotot ning telefonikaamerate parameetrid on juba võrreldavad peegelkaamerate omadega. Just nagu 90 aastat tagasi oli kompaktkaamerate teerajajaks Leica, on see seda ka nutitelefoni fotograafias. Nimelt kuulutasid DxOMark sõltumatud fotograafiaeksperdid Leica 40 MP kolmikkaamera, mis on kasutusel Huawei P20 Pro telefonis, parimaks nutitelefoni kaameraks maailmas.
Nagu nimigi ütleb, koosneb Leica kolmikkaamera konfiguratsioon kolmest sensorist, milleks on 40 MP RGB sensorist, 20 MP monokroomne sensor ja 8 MP telefoto objektiiviga sensor. Kuna Leica kaameratega telefonil on ka tehisintellekt, mis käitub muu hulgas pildistabilisaatorina ning oskab sätteid muuta vastavalt sellele, mida parasjagu pildistatakse, sobib Huawei P20 Pro vähemalt tavakasutajal asendama peegelkaamerat nii pildikvaliteedi kui kasutamise lihtsuse poolest.
Fotograaf kommenteerib: igapäevaseks fotojäädvustamiseks suudab nutitelefon asendada ka tippkaamerat
Fotograaf Hendrik Osula sõnas, et kuigi tema esimesed fotojäädvustused olid valge Konica Snoopy kaunistustega filmikaameraga, siis praeguses eluetapis kasutab ta sündmuste jäädvustamiseks samaväärselt nii professionaalset kaamerat kui ka nutiseadet.
“Kuigi töises elus on minu töövahendiks endiselt profikaamera, siis olen testinud ka erinevate nutitelefonide kaameraid nt reisidel ja ka mõnel fotoshootil. Uusimad nutitelefonid, millel on kvaliteetne kaamera ja AI funktsioonid, on igati konkurentsivõimelised jäädvustama sama heal tasemel fotosid kui peegelkaamerad,” sõnas Osula, kelle sõnul on tavakasutaja jaoks näiteks Huawei nutitelefonid kindlasti nii kasutajasõbralikumad kui ka võivad isegi kvaliteetsema foto jäädvustada, kui seda suudaks tavatarbija teha peegelkaameraga.
