Jõuluaeg on kõige pimedam aeg, aga tulesid põleb palju - inimesed pildistavad pidudel ja mujal hämarates oludes, õues on ka keset päeva üsna pime (ja vihmane). Jäädvustamist väärt hetki on palju ja et need hästi telefoniga hämaras pildistades üles võtta, panid Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma ja fotograaf Andres Raudjalg kokku nipid, kuidas hämarates oludes telefoniga kvaliteetseid pilte teha ning sotsiaalmeedias jagada.
Antti Aasma sõnul on üks levinumaid põhjuseid, miks telefoniga hämaras pildistamisel fotod välja ei tule, must kaamera klaas. “Tihti on telefonikaamera väikesed objektiivid tolmused, rasvased või isegi kriibitud, mis jätab pildi kvaliteedile oma jälje. Objektiivi puhtaks pühkimine on kindlasti üks säravate piltide eeldus,” juhendab Aasma.
Et telefonidesse ehitatud kaameratest võimalikult head pilti välja meelitada, soovitab Aasma kasutada PRO-režiimi, milles on võimalik käsitsi sättida ISO väärtusi ehk sensori valgustundlikkust, säriaega ja kompensatsiooni ning valge balanssi. Kui manuaalsätted on paigas, tasub Aasma sõnul igal võimalikul juhul mõelda pildistamise ajal stabiilsele asendile.
“Tantsu ajal häid pilte klõpsida on väga raske. Pigem võta pildistamiseks üks hetk, nõjatu millegi vastu, mis aitab käte värinat vähendada ning tee foto ära. Kuigi näiteks mitmetel Samsungi telefonidel on sisse ehitatud optiline pildistabilisaator, lubab see nõks kasutada pikemat säriaega ja/või väiksemaid ISO väärtusi, mis muudavad pildi kvaliteetsemaks ja vähem mürasemaks,” selgitab Aasma.
Foto: Marko Paloveer
Loobu välgust, kasuta telefoniga hämaras pildistamisel naturaalset valgust
Fotograaf Andres Raudjala sõnul on asjaarmastajal telefoniga hämaras pildistamisel kõige raskem saada paika õiged valgussätted. Õnneks suudavad peaaegu kõikide telefonide kaamerad seaded ise paika panna kui ekraanil enne pildi tegemist pildistatava objekti näpuga peale vajutada. “See aitab telefonil sättida õiget säri ja fookust ning kujutis jääb teravaks ja pole üle- ega alavalgustatud,” toonitab Raudjalg. “Vajadusel saab kaamera menüüst kasutada särikompensatsiooni funktsiooni, et valgust lisada. Mida paremini valgustatud pilt, seda parem on seda hiljem ka töödelda.”
Kuigi paljudel pildistajatel võib olla kiusatus kasutada parema tulemuse saamiseks telefoni välku, mida on telefoni menüüs hõlbus sisse-välja lülitada, soovitab fotograaf Andres Raudjalg välgu kasutamisega piiri pidada. “Hämaras välguga pildistades jääb objekt keskel tavaliselt ülevalgustatuks ning taust on justkui pimedas kotis. Kui peokoha valguse värv on välgu värvist erinev, jäävad ka näod kummalised ja ebaloomulikud,” õpetab Raudjalg. Pigem soovitab ta targalt ära kasutada olemasolevat valgust.
Üheski peokohas ei ole kottpime ning kui kusagil on lambid või muud valgusallikad, siis kasuta neid ära ja säti pildistatav inimene valguse kätte,” lisab Raudjalg.
Kuigi tehnoloogia areneb kiiresti ja nii on telefonidelegi lisandunud viimastel aastatel võimalus kasutada lausa eraldi optilise suumiga objektiive, soovitab Andres Raudjalg suumimisest hoiduda, eriti digisuumist. “Fotograafid ütlevad ikka, et kui asi on liiga kaugel, siis mine lähemale. Digitaalse suumi kasutamine halvendab pildikvaliteeti silmnähtavalt ning optilise suumi puhul kehtib üldreegel, et mida rohkem suumi kasutada, seda rohkem valgust on vaja ning hämaral jõulupeol pole seda kindlasti üleliia,” selgitab Raudjalg.
Telefoniga hämaras pildistamisel on kõige olulisem leida valguse ja varju õige tasakaal. Kõik pildi detailid ei peagi nähtavad olema, lähtuda võiks foto peamise objekti valgusest. Foto: Marko Paloveer
Suhtu jagamisse vastutustundlikult
Mida aga teha hämaras pildistatud fotodega? Kindlasti tekib paljudel tahtmine oma loomingut teistegagi jagada, ent siingi võiks mõngaid asju meeles pidada. Fotograaf Andres Raudjala sõnul annab fotodele profi lõpptulemuse töötlus. “Katsetage julgelt filtrite ja telefoni pakutavate töötlusvõimalustega. Kui hämaras tehtud pilt on liiga mürane, võib aidata Soft filter, ent kui värvid ei tundu õiged, on kasu hoopis must-valgest või seepia filtrist, mis jätavad fotole kunstilise ja filmiliku mulje,” julgustab Raudjalg.
Samsungi mobiilidivisjoni juhi Antti Aasma sõnul sõltub kvaliteetne mulje sellestki, kas sotsiaalmeediasse laetakse üles üks pilt või terve galerii. “Ühe pildi puhul peaks see olema särav ja hästi pilkupüüdev, pikema vaataja tähelepanu tagab hoopis 4-5 pildist koosnev galerii,” õpetab Aasma. “Kindlasti jälgi, et sotsiaalmeediasse üles laadimisel kasutad kõrget resolutsiooni, sest pahatihti on erinevatel veebiplatvormidel komme pildikvaliteeti iseenda tarkuse järgi muuta, mis viib tavaliselt kvaliteedi languseni.”
Fotode sotsiaalmeediasse laadimise kohta ütlevad aga fotograaf Andres Raudjalg ja Antti Aasma kui ühest suust, et avalikkuse ette peaksid jõudma ainult lõbusad ja säravad pildid. “Piinlikke pilte ei tohiks kindlasti kuhugi üles riputada,” hoiatab Raudjalg. “Samuti küsi fotodel inimeste ära märkimiseks nende luba.”