Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu hinnangul on nende esindatavatel autoritel jäänud aastatel 2010-2013 saamata õiglane tasu, kuna valitsus ei ole kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt „tühja kasseti tasu“ arvestatakse.

Läti sõnul tuleks esmalt heastada autoritele põhjustatud kahju ja seejärel luua uus regulatsioon, mis arvestaks ka uuemate salvestuslahenduste ja ärimudelitega, nagu nt Spotify.

„Rohkem kui kümme aastat tagasi vastu võetud määruse alusel kogutakse Eestis autoritasu eelkõige helikassettide ja VHS-ide pealt, kuid need on nutiajastul juba minevik. Uuendusmeelsetes Euroopa riikides kuuluvad uuemad salvestusvahendid, nagu nt mälukaart,  Blu-ray, USB-mälupulk, CD- ja DVD-kirjutaja, juba aastaid hüvitamise alla,“ selgitas Lätt, kelle sõnul peab õigussüsteem tagama autorite kaitse ja areneva maailmaga kaasas käima.

Autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale hüvitatav tasu määr on alates 2006. aastast kolm protsenti salvestusseadmete ja kaheksa protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta. Riigikohus peab ilmselgeks, et autoritel jäi aastatel 2010-2013 osa tulust saamata seetõttu, et valitsus rikkus kohustust täiendada nimekirja uute turule tulnud seadmetega.

Ringkonnakohus peab Riigikohtu juhiste järgi vastama küsimusele, kas Vabariigi Valitsus on taganud autoritele infoühiskonna direktiivis silmas peetudhüvitise saamise õiguse ning kui ta seda teinud ei ole, siis peab kohus määrama hüvitise suuruse. Riigikohtu lahend on kättesaadav siit.