Tark kodu pole (ainult) plaksuga põlema süttiv laelamp või laisa inimese puldist juhitav elu. Targa maja lahenduste tootja JUNGi esindaja Mark Meltsi sõnul näitas hiljuti Eestis ligi 400 inimese seas läbi viidud uuring, et suur enamus on kuulnud terminit nutikodu või tark maja. Seevastu levib Meltsi sõnul siiski palju müüte ja eksiarvamusi, mida targa kodu lahendused täpsemalt tähendavad ning missuguseid funktsioone pakuvad.
Nutikodu pole mõeldud ainult laiskadele inimestele
Üks levinud eksiarvamusi on Meltsi sõnul, et targa kodu süsteemi vajab vaid laisk inimene, kes diivanil lesides puldi kaudu näiteks erinevatele kodumasinatele käsklusi soovib saata. „Tegelikkuses juhitakse puldilt vaid üksikuid funktsioone ja kasutaja sekkumine igapäevaselt targa maja juhtimisse on vajalik minimaalselt. Seadistused pannakse eelnevalt hoolikalt koos teenusepakkujaga vastavalt pere vajadustele paika ning siis toimetab süsteem juba suurel määral iseseisvalt,“ lisas Melts.
Targa maja mugavus kasutaja jaoks seisneb Meltsi sõnul hoopis selles, et süsteem, kuhu on ühendatud kümned erinevad funktsioonid nagu näiteks valgus, küte ja ventilatsioon, kontrollib ja juhib maja tervikuna ning äärmise detailsusega nagu ühtset organismi. „Seesuguse peenhäälestusega, mida targa kodu süsteem igapäevaselt teeb, ei oleks isegi kõige virgemal kasutajal võimalik ise igapäevaselt tegeleda,“ ütles Melts.
Käskluste edastamiseks ei ole tingimata vaja plaksutada ja nipsutada
Automatiseeritud kodu valgus- või teiste funktsioonide juhtimist kujutatakse tihti näiteks filmides sõrmenipsu, käte plaksutamise ja häälkäskluste abil. Kuigi see on meelelahutuslik ja teoreetiliselt ka võimalik, ei ole see Meltsi sõnul kuigi populaarne ega ka soovitatav. „Käsklused peavad olema universaalsed, hästi meeldejäävad ning kõikide jaoks lihtsasti kasutatavad. Niinimetatud eksootiliste käskluste puhul nagu nipsutamine, plaksutamine või häälkäsklused on suur oht valesti tõlgendamiseks ning erinevaid plaksude ja nipsude kombinatsioone on keeruline meelde jätta ka kõikidel majaelanikel, külalistest rääkimata,“ lisas Melts.
Kui klient on aga huvitatud käsklustest, mida on võimalik anda edasi plaksutades või häält kasutades, soovitab Melts kasutada neid mõõdukalt ning mõne lihtsama funktsiooni puhul – näiteks meelelahutuskeskuse, televiisori või muusika sisse või välja lülitamiseks.
Nutikodu ei ole nutividin
Kuigi skeptikud pelgavad, et targa kodu süsteemid jäävad tehnoloogia kiirele arengule jalgu, kinnitavad spetsialistid, kes tegelevad automatiseeritud kodu süsteemide loomisega, vastupidist. Süsteemid on loodud nõnda, et neid saaks tehnoloogia arenedes uuendada või kohandada vastavalt muutuvatele vajadustele.
Kogu maailmas ja eriti just Euroopas on levinud KNX standard, mis tähendab, et nii süsteemide tootjad kui ka paigaldajad üle maailma, kes seda standardit kasutavad, saavad juba paigaldatud süsteemile hõlpsasti lisada uuendusi. „Tänu ühtsele standardile on võimalik uusi funktsioone, mida praegu alles arendatakse, lihtsasti integreerida juba olemasolevatesse tarkadesse majadesse, mis tähendab, et tark kodu on investeering, mis loob püsivat väärtust,“ ütles Melts. Globaalselt kasutab KNX standardeid üle 400 tootja ning see number kasvab iga aastaga.