Üldiselt on ostjal valida kas mittenutika nuputelefoni või nutika, aga nuppudeta telefoni vahel. Vahepealset valikut sama hea kui polegi. LG otsustas teha sellise vahepealse mobiili, mis näeb välja retro ja on ka seda nii seest kui väljast – mõnusad vajutatavad nupud, nooleklahvidega ekraanil liikumine ning muidugi klapp, mille õpib kiiresti nagu Zippot ühe käega avama.
Katsetasime klapitelefoni kõigepealt kehva nägemisega ja nutitelefonide maailmaga varem eriti mitte kokku puutunud kasutajaga. Selleks tuli telefoni laadida eestikeelne kõnesüntesaator EKI Speak Engine. See on mõeldud nägemispuudega kasutajatele, lugedes ekraanil vajutatavaid nuppe ette. Kiire topeltklõps on alles "päris" vajutus, ühekordse vajutusega saab aga masinlikult naishäälelt teada, mis on nupu funktsioon.
Inimene, kes pole nutitelefonidega kodus, sellest palju abi ei saanud. Pealegi jookseb EKI Speak Engine LG Smart Wine´i peal süstemaatiliselt kokku ja poolläbipaistvad tekstiaknad muudavad ekraani jälle nägija jaoks loetamatuks. Samas oli aga mugav kõnesüntesaatorit kõnede vastuvõtmisel ja helistamisel kasutada – erinevalt inglise- või mõne muu keelsest teksti kõneks muundavast rakendusest oli eestikeelne täiesti arusaadav ja oskas hääldada Eesti nimesid. Kui keegi sisse helistas, öeldi helistaja nimi. 6400 kontaktiga andmebaas polnud LG Androidiga telefonile probleemiks. Välja helistades aga esineb üks puudus – kõnesüntesaator ei oska numbreid ette lugeda. See oleks helistaja jaoks ka vajalik funktsioon.
Kui kõnesüntesaator sai välja lülitatud, avanesid Androidi menüüd 320 x 480 pikslisel ekraanil oma täies ilus.
Kas tõesti – 320 x 480 pikslit? Jah, paraku pole klapitelefon nutitelefoninduse lipulaevade seltskonda kuuluv seade. Nii pisikesel ekraanil on ekraaniklaviatuuri kasutamine peen näputöö. Eks hindki on selline, et peab leppima vähema ekraaniga – alla 180 euro. Paraku jääb see siiski natuke liiga kalliks odava nuputelefoni pealt ülekolimiseks ja Androidi tavakasutajale ehk tiba lahjaks selle tehnilistelt parameetritelt, kuid kuhugi sinna vahele jäävale kasutajategrupile tundub olevat just sobiv telefon, eriti klapi ja nuppude pärast. Ja eriti just neile kasutajatele, kes äppidest ja mängudest eriti ei hooli, kuid tahaks näiteks kasutada Androidi võimalusi meilinduse, kontaktide, kalendrite ja miks mitte ka Google´i kaartide kaasaskandmisel.
Vaatame siis veelkord selle klapitelefoni tehnilisi näitajaid.
Ekraan on retro – seda on ka näha. Väike, väheste pikslitega, kuid siiski ere. Edasi hakkab paremaks minema: 1,1 GHz neljatuumaline protsessor ja 1 GB mälu on juba selline keskmine tulemus. 4 GB välkmälu on vähe ja see saab kohe täis, kui omale äppe alla laadida. Kuid laiendada saab mälu microSD kaardiga.
Kogu seda retrokeskkonda juhib siiski hetkel väga moodne Android 5.1.1 Lollipop operatsioonisüsteem. Aku on mahutavuselt keskmine või pigem väheldane – 1700 mAh, kuid ühena vähestest telefonidest suutis LG vastu pidada tervelt kolm päeva. Kolmas päev jooksis siiski vaid pealelõunani. Nagu moodsale uuele tootele kohane, on olemas ka 4G andmeside ja Bluetooth 4.1.
Üldiselt on nupud siiski selle telefoni põhiline eelis ja trump. Tõesti, ka Androidi on nuppudega täitsa mugav kasutada. Sellega harjub kiiresti. Klapiga telefonil ongi tüütu kogu aeg ekraanini oma kätt vedada, kui telefoni käes hoiad. Automaatselt kipuvad sõrmed nuppe näppima. Ühe käega nõuab ka kõvasti harjutamist, et klapitelefonil ekraani üldse puutuda. Kuid aastatuhande algus polnudki nii ebamugav klapi ja nuppudega, samuti üsna kiirelt äraharjutav on see, et helistajat ei näe enne, kui klappi avades.
Kaamera osas pole eriti midagi hõisata – kaamera eraldusvõime on samuti retro. Kes tahab endale korralikku pildimasinat, peab vanamoodsalt mõne digiseebika juurde ostma. Pilte siiski LG Smart Wine teeb kahe kaameraga, kuid tagakülje parem 3-megapiksline kaamera erilist kvaliteeti ei paku. Siin on mõned sügisesed näited. Kliki pildil ja avaneb originaal.
Kiirnupud telefoniraamatu ja sõnumite juurde toovad tagasi füüsiliste nuppude ajastu mugavuse – ei mingit ikoonide otsimist ekraanilt, kasvõi pimesi leiad õige koha üles. Üks (tärniga) nupp on programmeeritav oma lemmikrakenduse jaoks.
Ekraanile mahub korraga üheksa suurt ikooni ja avalehele kuus, kui kell ja ilmateade ka panna. Kui rohkem äppe installida, siis on kõvasti viiplemist nende üles otsimisel.
Seda, et klapitelefon pole suunatud noortele, näitab ka installitud hädaabifunktsioon: valides hädaabinumbri, saadetakse asukoht automaatselt eelnevalt valitud kontaktidele. Samuti saab määrata piirkonna, millest väljudes läheb teade eelnevalt määratud numbritele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist on vastuolulise telefoniga. Sellel on palju häid ja unikaalseid omadusi, mida kohati varjutavad väike välkmälu maht, pisike ja kehv ekraan ning mõnede rakenduste kokkujooksmine.
Jõudlustestid:
Quadrant - 1918 p
Linpack - ei tööta
Geekbench 3 - 1022 p
AnTuTu - 18107 p
Kuid oma nišš on sellel klapitelefonil olemas. Samamoodi ei leia me ju näiteks Cat´i kestvustelefonidest tippvõimsusi ja ülihäid ekraane. Kiiksuga telefonides on võimendatud need head omadused, mida kasutajad sellises segmendis hindavad ning et hind mõistlik hoida, on tootja pidanud mõnda muud tehnilist näitajat pehmendama.
TEHNILISED ANDMED
Klapi-nutitelefon LG Wine Smart H410
Hind: 179 eurot (Eesti Telekom)
Võrk: GSM / HSPA / LTE
SIM-kaardi tüüp: Mikro-SIM
Andmesidekiirus: HSPA+ 42 Mbit/s, LTE Cat4 150/50 Mbps
Protsessor: Qualcomm Snapdragon™ 210 (MSM8909, 1,1 GHz, neljatuumaline)
Aku mahutavus: 1700 mAh, Li-ion
Ekraan: 3.2 tolline, HVGA (320x480, 180 ppi)
Operatsioonisüsteem: Android 5.1 (Lollipop)
Mõõtmed: 117.7 x 58.7 x 16.6 mm
Kaal: 143 g