Välimus: rõõmustavat võiks natuke rohkem olla

Desire 816 tundub olevat tugev ja korralik riistapuu. Eriti siis, kui esimest korda karbist välja võtad ja käes hoiad. Seekordne test kestis aga paari päeva asemel paar nädalat ning see on üsna paras aeg, et ka esimesed mured ja rõõmud selgelt välja joonistuksid.

Nii ka selle phableti puhul, mis tundus küll esialgu soliidne telefon olevat, kuid paaripäevase kasutamise järel hakkas plastmassi nagin häirima ja nutiseade ei tundunud enam lausa nii kena, kui esimesel hetkel. Aga see ei tähenda, et Desire 816 kuidagi ebameeldiv või eemaletõukav oleks olnud. Kaugel sellest! Pigem on tegemist väärt telefoniga, mille korpus oleks võinud pisut parem olla. Eriti arvestades hinda (ca 365 eurot), mida Eesti operaatorid selle eest küsivad. Muide, sama klassi phablet Lenovo A850, mida alles hiljuti igapäevaselt kasutasin, maksab nendes riikides, kus seda müüakse umbes 150 eurot.

Üldmulje on aga ikkagi hea – Desire 816 küljed on kaetud pehmema plastikuga, mis meenutab natuke kummi ja teeb seadme ühe käega kasutamise päris mugavaks (teatud mööndustel). Hõbehalliga ääristatud helinupud vasakul küljel lisavad soliidsust veelgi. Küljel on veel sisselülitamisnupp (helinuppude kohal) ja paremal pool väikese kaanega kaetud pesad mälukaardi ning Nano SIM-kaardi tarbeks.

Nende kahe pesa vahel on aga veel üks pesa, mis meie turu jaoks on tühjaks jäetud. Aasias ja küllap ka mõnel muul turul on see aga kasutusel ja sinna saab panna teise SIM-kaardi. Esiküljel ühtegi nuppu ei ole, kuid on suurte aukudega kõlarid, mis helistamise ajal kuulari ja mikrofonina toimivad.

Nuppude vajutamisega on selline lugu, et ühe käega saab seda küll teha, kuid nendel üksikutel, kes ei ole pianistiks sündinud, võib näpupikkusest puudu tulla. Aga samas – tegemist on phabletiga ja sellesse ei saa suhtuda nagu tavaliste mõõtmetega telefoni.

Desire 816 ekraani diagonaal on 5,5 tolli ja resolutsioon 1280x720 pikslit. See annab pikslitiheduseks mitte just kõige ahvatlevama 267 PPI. Võrdluseks olgu öeldud, et 5-tollise ekraaniga Samsung Galaxy S4 ekraani pikslitihedus on 441 PPI ehk 1,6 korda rohkem ja HTC lipulaeva One vastav näitaja on 469 PPI. Odavama otsa Nokia Lumia 520 ekraani pikslitiheduseks on seevastu aga kõigest 233 PPI ehk Desire 816 ei ole sugugi kõige kehvema ekraaniga seade oma hinnaklassis.

Mida see pikslitihedus tähendab, saab selgeks, kui Desire 816 panna kõrvuti mõne parema ekraaniga telefoniga (nt Galaxy S4 või S5). Kui võrdlusmoment puudub ja varasem kogemus on olnud odavama või vanema telefoniga, siis on HTC ekraan vägagi ahvatlev ja silmapaitav.

Telefoni tagumisel küljel midagi nii rõõmustavat kahjuks pole – odav plastik, mis tundub näpu all veel odavam kui see välja näeb. Küllap on sellise materjalivaliku taga fakt, et enamasti näeb telefoniomanik oma seadet ikka eestpoolt ja olgem ausad – millegi arvelt peab tootja ju hinna madalal hoidma.

Välimusest rääkides ei saa kasutada ülivõrdes adjektiive, kuid hinnasilt selleks ei ahvatlegi – tegemist on ikkagi keskklassi telefoniga, millel on odavama otsa materjalide kasutamine pigem reegel kui erand.

Sisemus: tõesti kiire

HTC Desire 816 jõudis suve hakul poodidesse kõige uuema Androidi versiooniga (4.4.2), millel jookseb HTC Sense 6.0 kasutajaliides. Selle kohta jagub ainult häid sõnu. Kui eelmised HTC kasutajaliideste versioonid on olnud kas natuke liiga omapärased või lihtsalt harjumatud, siis Sense 6.0 on äärmiselt mugav, loogiline ja kiire (ühe erandiga – teavituspaneel vajab harjumist, sest ühe näpuga allapoole lohistamine avab ainult teavitused ja kahe näpuga sama liigutust tehes avanevad kiirseaded).

Pole ka vähem tähtis, et igasugust reklaamimaigulist jama ehk bloatware’i on minimaalselt. See, mis on, on funktsionaalne, st sellest võib isegi kasu olla. See, mida vaja pole, see ei pressi ennast ka igal sammul peale. Aitäh, HTC!

Tänu 1,6 GHz neljatuumalisele Snapdragon 400 protsessorile, Adreno 305 GPU-le ja 1,5 GB RAM-ile on HTC nii kiire, et aeglasema taibuga inimesel võib pea ringi käima hakata.

AnTuTu testi kogusumma oli Desire 816 puhul 21954, mis on võrreldes näiteks Galaxy S5-ga umbes kolmandiku võrra kehvem tulemus, kuid kasutuskogemus rääkis selget keelt – Desire 816 on välkkiire.

Subjektiivse kogemuse põhjal julgen öelda, et igapäevane kasutamine on isegi kiirem ja sujuvam kui Samsungi kordades kallimal ja paremate tehniliste näitajatega kõige uuemal lipulaeval.

Ühendusvõimalused on Desire 816 turusegmenti arvestades ootuspärased: WiFi, Bluetooth 4.0, LTE ja FM-raadio. NFC-d ei ole, aga see polegi standard selles hinnaklassis.

Kaamera kohta tuleb öelda, et see ei vasta oma odavale hinnaklassile. Esiteks on Desire 816 kaameral 13 megapikslit ehk sama palju kui mõne teise tootja lipulaeval. Teiseks on see võimeline tegema häid pilte, mida ei saa öelda teiste sama hinnaklassi telefonide kaamerate kohta. Kolmandaks on kaamera kasutajaliides kiire ja mugav – jällegi asi, millega paljud teised uhkustada ei saa. Kui millegi kallal viriseda, siis on see alavalgustus – osa piltidest võivad olla liiga tumedad, kuid seda saab käsitsi muuta.

Allpool on kaks näidet kaamera võimekusest - esimene tavalise lainurgaga, teine lõpuni suumituna. Kliki piltidele, et näha originaale (avanevad uues aknas).

Kui fotodele ei ole objektiivselt võttes mitte midagi ette heita, vaid pigem kiita, siis video salvestamisega on natuke teine lugu. Õigemini – video kvaliteedile ei ole samuti midagi ette heita, kuid heli on liiga vaikne. Eriti kui arvestada, milliste megavõimsate kõlaritega HTC uhkeldab.

Aku mahutavus on 2600 mAh, mis on selles hinnaklassis täiesti keskpärane. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Desire 816 on varustatud väga suure ekraaniga, mis tarbib päris palju voolu. Kui telefoni ainult helistamiseks kasutada, peab vooluvõrku ühenduma keskmiselt kord 24 tunni jooksul. Kui ka mõnda mängu mängida ja natuke Youtube’is videoid vaadata, peab aku tubli 10 tundi vastu. Ägedama kasutuse korral ei tasu imesid oodata – aku mahutavus on selleks liiga väike. Muide, Desire 816 tagumine kaas ära ei käi, st akut vahetada ei saa.

Kokkuvõtteks: keskmike seas parimate hulgas

Hinnaklassi (Eestis küll natuke liiga kallis) arvestades on HTC saanud hakkama vägagi hea phabletiga, mis ei jäta hätta ka keskmisest nõudlikumat kasutajat. Positiivsetest külgedest tuleb kindlasti mainida kasutusmugavust ja kiirust, mis on subjektiivse kogemuse põhjal esmaklassilised.

Plussid:

• Kiire
• Sense 6.0
• Stereokõlarid
• Hea ekraan
• Hinna ja kvaliteedi suhe

Miinused:

• Disain
• Kasutatud materjalid
• Aku ei ole vahetatav