24. augustil sai valmis esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin. Esimese osa viimane kaabel ühendati Antslas.

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid, pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul ootab veel rajamist 6000 km võrku. Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänasel päeval juba suures osas internetis. Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades.”

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on kvaliteetne, kiire ja töökindel andmesidevõrk üks oluline regionaalpoliitiline samm Eesti elu arendamiseks. Internet annab igaühele võimaluse teha tööd, end täiendada, hankida uusi teadmisi ja suhelda oma omavalitsuse ja riigiga oma kodukohas. “Tähtis on see, et kiire internet loob võimaluse tuua uusi töökohti sinna, kus inimesed täna elavad. Seega on loomulik, et riik paneb siin arengule õla alla,” ütles Kiisler.

“Aga kui me tahame, et püsiasustus väikelinnades ja külades säiliks ka tulevikus, tuleb astuda ka järgmine samm ja see tuleb astuda hariduspoliitikas ja ettevõtluspoliitikas. Põhiküsimus on selles, kas meie kutsekoolid ja ülikoolid õpetavad piisavalt ameteid, mida saab interneti toel tulusalt pidada ka väikelinnas, külas või metsatalus elades. Seega saab järgmiseks regionaalarengu võtmeküsimuseks hariduspoliitika ja uued töökohad,” lisas Kiisler.

„Oleme Antslas ja vallas tundnud töökindlast ja kiirest internetist puudust," ütles Tiit Tõnts, Antsla vallavanem. "Kui side ära kukub, ei saa automaadist raha kätte, ei saa maksta poes ja tanklas kaardiga. 21. sajandil on kiire internet sama vajalik kui vesi ja kanalisatsioon. Meil ja naabervaldades on palju inimesi, kes tahavad siin suvitada ja sel ajal ka töötada. Näiteks WiFi võrku käidi kasutamas raamatukogus. Kaugtöökohad, koolide hädavajalik varustamine kiire internetiga – need on asjad, millega saame siin tegelema hakata. Samuti saavad meie ettevõtted, näiteks 200 töökohta loonud mööblitootja Antsla Inno, Antsla Tarbijate Ühistu ja teised oma töö järgmisele kvalitatiivsele tasemele viia.“

Aasta ja üks päev tagasi, 23. augustil 2010 pandi maha esimesed meetrid kaablit. Praeguseks on valmis üle poole tuhande kilomeetri võrku. Aasta lõpuks peab valmis saama 1200 kilomeetri võrku. Järgmise aasta lõpuks plaanitakse valmis saada 2500 km ning kogu võrk, üle 6000 km, on valmis hiljemalt 2015 aasta lõpuks, ütles ELASA juhataja Olav Harjo .

ELASA kuulutas augusti keskel välja ka kolmanda hanke 1000 kilomeetri võrgu väljaehitamiseks.

Baasvõrgu projekti hinnanguline maksumus on 70 miljonit eurot, millest suurem osa saadakse Euroopa Liidu struktuurfondidest. Finantseerimine toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi kaudu. Kogu projekt on rahaliselt mahukam, sest interneti teenusepakkujad finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks tarvilike seadmete hankimist. Kogu Eesti katmiseks kiire internetiga võib teenusepakkujatel ja riigil kokku kuluda üle 350 miljoni euro.

Pildil: Ministrid Helir-Valdor Seeder ja Siim Kiisler, Antsla vallavanem Tiit Tõnts ja ELASA juhataja Olav Harjo ühendavad Antslas internetti.