Kaido Einama
Vana tuttav CeBIT on väiksemaks jäänud, aga väiksemal pinnal on tunglemist endiselt palju.
Kuna Arvutimaailma märtsinumbri trükkinimekuni on aega veel loetud tunnid :) siis sünnib CeBITi lugu otse bloogis. Kui keegi soovib suunata kuhugi konkreetsesse boksi midagi vaatama, siis võiks kommentaarides teada anda. Kui jõuab, käib ära.
Samsungi boksis: monitor venib veel suuremaks
Eilne esimene päev kulus põhiliselt Samsungi boksis, kus monitoride ja muude ekraanide tootesuuna juht Yoon-ho Ha andis väikese pressikonverentsi Balti ajakirjanikele. Boks on küll veidi väiksem kui näiteks üleeelmisel aastal, kuid parajalt lahmakas ikkagi. "Maailma suurimaid" on ka esindatud, nagu igal aastal. Suurimad diagonaalid jms.
Ärimonitoride 4:3 suhtega mudelid kaovad lähiajal, ennustab Ha. Sel aastal ületab Wide formaat juba 50% piiri ehk laiekraane hakatakse müüma rohkem kui tavaformaadis ekraane. Samsungil on Wide osakaal 65%.
Diagonaal venib sel aastal valdavalt 22-tolliseks arvutiekraanidel. 2009. aastal peame laudadele mahutama juba 24-tollise vedelkristallpaneeli.
Lisaks tulevad suurte monitoride kõrvale pisikesed. Näiteks väike 5-tolline MSNi jaoks. Siis ei pea suurel tööekraanil nii palju aknaid lahti hoidma.
Pealetungivate läikiva pinnaga ekraanide kohta arvab Ha, et kodus on nad ehk väga head, aga firmades halvad, kuna firmades palju valgusteid ja need peegeldavad liiga palju läikivalt ekraanipinnalt. Firmades pole ka kirkamad värvid nii olulised. Aga trend on siiski ka ärimonitore läikivana teha, mis siiski Koreas pole populaarne.
Küsimusele, kas on mingit vahet toodetel, mis tulevad Venemaale ja Ida-Euroopasse võrreldes Lääne-Euroopa ja USA kaubaga vastab Ha, et mingit muud vahet pole kui see, et erinevates riikides on populaarsemad erinevad mudelid. "Aga sel aastal on ka Ida-Euroopas hakatud sama suure diagonaaliga monitore ostma kui näiteks USA-s, vahed vähenevad," tõdeb Ha.
Blackberry boksis aega viitmas
Küsimus RIM Blackberry esindaja käest, millal siis see imetelefon Eestisse jõuab, mis USA-s pea iga kolmanda ärimehe taskus asub, põhjustas suure ajakao. Kutsuti üles nõupidamisteruumi, aeti kokku müügi- ja arendustegevusega tegelevaid spetsialiste. Lõpuks istus lauda Jessica Brookes, kes tegeleb uute turgudega. Ajasime juttu nii umbes pool tundi, kuid tulemuseks oli see, et Eestis veel ei müüda, aga operaatoritega käivad läbirääkimised, millistega konkreetselt, seda ei saa veel öelda ja kas ning millal Blakberry nutitelefonid Eestis müügile saabuvad on endiselt ebaselge. Läbirääkimisi operaatoritega nemad kommenteerida ei saa.
Tühjad ja kinnised hallid
Mitu halli on CeBITil sel aastal hoopis tühjad. Näiteks 11. hallist tuleb ringi mööda käia ja 27. hallist saab vaid messialalt välja, bokse pole. Võib-olla on kuskil veel tühje, väiksema numbriga hallides pole veel käinud.
Uus nähtus on kinnised hallid kutsetega tegelastele. Seal püütakse resellereid ehk edasimüüjaid. Lindid on ees, rahvas täidab ankeete. Alles siis saab valitud seltskond bokside vahele, kus jagatakse rammusamat nänni. Eksponendid on tüdinud suurest nännikaost, mis on tingitud kohalike koolijütside aktiivsest tegevusest. Kinnistes hallides on iga ringijalutaja potentsiaalne ostja.
Eesti boks endiselt trepi all
Eesti väljapanek on üsna tagasihoidliku visuaalse poolega, kuid leida on teda lihtne jälle samast kohast - 9. halli trepi alt. Osalevad riik ja kaheksa firmat. Silma torkavad igasugused e-teenused: e-õpe, e-riik ja e-valimised. e-politseid oma autoga sel aastal pole. See-eest näib politseiteema sakslaste seas populaarne olevat, mitmel pool hallides on Saksa politsei oma samasuguseid e-patrullautosid välja sättinud nagu Eestil mõni aasta tagasi.
Riigi kohta räägib RIA kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe, et e-kooli kohta on väga palju huvi tuntud. X-teed näidatakse ka, e-valimiste kohta küsis kohe esimesel hommikul üks saksa ametnik. Kuid Saksamaa "papist" ID-kaartidega on seda veel raske rakendada. Enamuses riikides on e-riigil veel puudu keskne IT-lahendus andmebaasidega, mis kogu asja taga peab olema.
Mobiil-ID-d üritatakse ka tutvustada, aga sellest arusaamine on inimestele raske, ütles Katrin Pärgmäe. Ei mõisteta, mismoodi see töötab. Pika selgitustööga jõuab muidugi kohale.
Eestlasi on CeBITil üsna märgataval hulgal. Eesti boksi juures peatub pidevalt erinevaid arvutitegelasi, tuntuid kui ka tundmatumaid. Eestlasi on nähtud ka mujal boksides, näiteks ühe ülikooli juures boksis tutvustati eesti tudengite tehtud tarkvaralahendust.
Kolmekesi istuvad laua taga mustades särkides CERT-i tegelased, kes on Eesti boksis olijatest kohaliku meedia lemmikud. Saksa meedia on käinud küberrünnakute-teemalisi intervjuusid tegemas.