Kuigi esimestel päevadel suuremaid rikkeid seoses eurole üleminekuga pole olnud, ilmuvad väiksemad vead eurole üle läinud riikides välja keskmiselt esimese kuu jooksul. Esimesed pisivead on juba ka esinenud: näiteks saatis üks kommunaalettevõte eelmise aasta viimastel päevadel oma üürilistele arve, kus numbrid olid tavapärased, aga rahaühikuks märgitud juba euro. Ühe kinnisvaraportaali hinnapiiranguga RSS teavitus aga väljastas peale eurole üleminekut sobivas hinnaklassis kogu andmebaasi sisu, sest numbrid olid muutunud 15,6466 korda väiksemaks. 

Seni kõigis euro kasutusele võtnud riikides üleminekut koordineerinud majandustarkvara tootja SAP AG Eesti esindust juhtiva Tiit Partsi sõnul näitavad aasta esimesed päevad kas ja kuidas ettevõtete operatiivsüsteemid on igapäevaseks äritegevuseks valmis, kuid lõplik tõde selgub kuu pärast, kui tehakse jaanuari kokkuvõtteid.

Tiit Partsi kinnitusel näitavad aasta esimesed päevad kaupmeeste ja teenusepakkujate süsteemides kätte kohad, mis ei tööta. “Teiste eurole üle läinud riikide praktikast selgub, et olenemata põhjalikust testimisest, esineb pea alati väiksemaid tõrkeid,” ütles Parts.

“Tean, et Eesti riigi ja suuremate kommertspankade valmidust on testitud juba kuid ning suure tõenäosusega märgatavaid probleeme ei esine. “Pigem tuleb tõrkeid ette väiksematel kaupmeestel,” lisas Tiit Parts, kelle sõnul pole IT-firmadel kiired ajad läbi.

“Teiste riikide praktika näitab, et murelisi jätkub vähemalt järgmiseks pooleks aastaks. Esimene suurem töölaine tuleb veebruari alguses kui on vaja hakata jaanuari aruandeperioodi kokku võtma, kuid andmebaaside lähteandmetesse on konverteerimisega tekkinud vead,” ütles Parts.