Eesti e-riigi eduloo tuhmumise eest on juba viimased aastad palju hoiatatud, mõned edetabelinäitajad hakkavad tiigrihüppe raugemist ka kinnitama. Majandusajakirja Economist ja IBMi koostöös 70 riigis üle maailma läbi viidud digitaalse majanduse uuringus langes Eesti mulluselt 24. kohalt 25. kohale, olles siiski edetabelis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kõrgeimail kohal.
Aastaga langes Eesti tahapoole selliste uuringuvaldkondade nagu ärikeskkond, tehnoloogilised infrastruktuurid ja valitsuse poliitika võrdluses.
„Digitaalse majanduse edetabel, mida varasemalt teati kui riikide e-valmisoleku pingerida, on hea tagasiside neile, kelle arvates pole Eestil enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas suurt kuhugi pürgida. Me paistame küll silma Ida- ja Kesk-Euroopa kontekstis, kuid kogu uuringu taustal on üldsusel siiski rohkem põhjust rääkida Soome, Jaapani ja Lõuna-Korea hüppest ülespoole – need riigid parandasid oma kohta tabelis kuue koha võrra,“ ütles IBM Eesti OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht Kersti Ordlik.
Eesti langes sidevõrkude ja tehnoloogiliste infrastruktuuride võrdluses kahe koha võrra. See uuringukriteerium arvestab muuhulgas lairibaühenduse ning mobiilside levikut, internetikasutajate arvu ja sideühenduse taskukohasust, samuti turvalisust.
Neli kohta libises Eesti aastaga tahapoole aga hinnangus ärikliima kohta, viimane hõlmab nii üldist poliitilist ja makromajanduslikku keskkonda, turu võimalusi, eraettevõtteid ja välisinvesteeringuid puudutavat poliitikat kui ka maksupoliitikat, töötust ja finantseerimisvaldkonda.
Nelja koha võrra langes Eesti ka uuringukategoorias, kus vaadeldakse riigi IKT valdkonda puudutavat poliitikat ja visiooni, kulutusi sellele sektorile, riigi digitaalset arengut, avalike e-teenuste kättesadavust elanikkonnale ja ettevõtetele ning nende teenuste kasutamise aktiivsust.
Eesti positsioon paranes aastaga ühe koha võrra õigusliku keskkonna kategoorias. Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna võrdluses säilitas Eesti oma mulluse koha ning sama kehtib ka uuringuvaldkonna kohta, kus vaadeldi tehnoloogia omaksvõttu tarbijate ja ettevõtete poolt.
Digitaalse majanduse edetabeli esikolmikusse kuuluvad tänavu Rootsi, Taani ja Ameerika Ühendriigid. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on parimal positsioonil Eesti, Sloveenia asub 29. kohal, Tšehhi 31. kohal, Leedu 34. kohal, Ungari 35. Ja Läti 37. kohal.
Tänavu parandas edetabelis oma koha 19 riiki, 25 langes võrreldes mulluse positsiooniga allapoole ning 19 riiki säilitas oma koha. Suurima hüppe ülespoole tegid Soome, Jaapan ja Lõuna-Korea. Suurimad langejad olid Šveits (7 kohta), Prantsusmaa (5 kohta) ja Austraalia (3 kohta).