Sülearvuti on selleks, et temaga saaks igal pool tööd teha. Igale poole kaasa aga 17- või isegi 15tollist rüperaali ei vea. 12tollised arvutid on need, mis sobivad kõige liikuvamatele inimestele, kes tahavad pisiarvutist siiski saada maksimaalset ehk peaaegu sedasama, mida koju jäänud lauaarvuti oskab.
Arvuti ei tohiks ka päev otsa õlal kandes ennast lihaste kaudu valusalt tunda anda. Ehk siis vaja on kerget, väikest ja võimast sülearvutit. Lisaks võiks see olla ka hea hinnaga. Kuid kas sellistele vastandlikele tingimustele vastavaid arvuteid on üldse olemas? Arvutimaailm uuris järele, seekord laiahaardelisemalt: Mehis testis Tartus Lenovo, Ordi ja ML-i arvuteid, Kaido Tallinnas ülejäänuid: Fujitsu-Siemensit, HP-d ja Delli. Et hinnang väga subjektiivne ei tuleks, panime hinded lõpuks kokku iga sülearvuti kogutud plusside järgi. Ühe plussi sai mõne tehnilise parameetri kõige parema tulemuse eest. Parim tulemus võis olla ka mitmel arvutil.
12tolliseid Eestis kokkupandud sülearvuteid välismaiste brändidega võrreldes selgus üks üldisem omadus: Eesti arvutitootjad on valinud endiselt veidi nõrgema korpusega mudelid ehk esmamulje põhjal ei pruugi Ordi ja ML-i arvutid nii hästi vastu pidada kui näiteks Dell või Lenovo, kuid sisu on siin tehtud mudelitel kaasaegsem ja võimsam. Ülemaailmsetel brändiarvutitel jõuavad kõige uuemad komponendid Eestisse veidi hiljem kui kohalike tootjate kaudu. Seega on valikut igasugusele ostjale: kiiresti värskeimate komponentidega saab kodumaiselt tootjalt, veidi vanema sisuga, kuid vastupidavaid ja viimse detailini läbikaalutud konstruktsiooniga sülearvuti aga mõnelt rahvusvahelise brändi all tootjalt. Kuid eks ole alati ka erandeid.
Testisime peaaegu samamoodi nagu aasta tagasi. Kõigepealt väike “iludusvõistlus” ja tüüpilised katsed korpuse tugevusega: kas klaviatuur vetrub läbi, kas ekraani hinged hoiavad asendit jäigalt, kas pistikud-lülitid on paigutatud nii, et midagi nende taha ei haakuks ja miskit ära ei murraks. Siis lasime Windows Vistal arvutit hinnata, siis PCMark05 koormustestidega kontorijõudlust testida, seejärel vaatasime ka üle tehnilised parameetrid. Ning saigi tulemuseks tabel, mis on näha testi lõpuosas. Mõned vähem olulised ja subjektiivsed read on sealt eraldatud, kuid võrdlusmoment peaks säilima.
/.../ (pikemalt loe 2008. a aprilli Arvutimaailmast)
Kokkuvõte
Kui Tartu lemmikuks sai Lenovo, siis Tallinnas testitud kolmikust eristus selgelt Fujitsu-Siemens. Plusside süsteemis sai Esprimo Mobile U9200 kokku üheksa plussi, talle järgnesid Lenovo ja Ordi kumbki viie plussiga. Lõplik järjestus tuli meeldivalt läbisegi. See näitab, et pole enam suurt vahet erinevate arvutitootjate vahel, on vaid tugevamad ja nõrgemad küljed. Kodumaiste käte vahel kokku pandud arvuti on endiselt veidi vähem vastupidav, kuid võimsa sisuga. Vastupidavusteste lubada saavad suured korporatsioonid lihvivad oma konstruktsioone ja teevad põhjalikke katseid kuni pakendidisainini välja, et kaugelt saabuv kaup teel vigastada ei saaks ning kasutaja käe all ei laguneks.
12tollistest arvutitest valikut juba on. Aastaid tagasi polnud pilt sugugi nii mitmekesine. Nii väikese ekraaniga arvutid pole enam küll ilmselt põhiarvutiks, kuid milleks vedada kaasas suurt sülearvutit, mis juba mõne tunni jooksul õlga hakkab soonima? Just sellised pisikesed sülearvutid võiksid olla argumendiks, miks koju osta endiselt mõni võimas lauaarvuti. Kaasaskandmiseks pole ju lisakilosid vaja. Aga nagu näitas 12tolliste arvutite test, ei jää ka kerge reisikaaslane hätta ning suudab tegutseda küll, olles vaid veidi taga oma võimsatest ja suurematest sugulastest