Seoses euro-otsusega peavad kõik ettevõtted alustama oma raamatupidamis- ja juhtimistarkvara ümber seadistamisega, et mitte jaanuarist töövõimetuks muutuda.

Ettevõtete eurole üleminek toob kaasa isegi kaasaegse tarkvara puhul rida töid - olemasoleva seadistuse kaardistamine, skriptide ümberkirjutamine, andmete konverteerimine, üleminekutestid ning vajadusel parandused ja uued testid. Kui ettevõte kasutab keerulisemalt seadistatavaid programme, siis tuleb lisaks arvestada veel programmeerimine, mis on aeganõudev ja kulukas. Kui eurole üleminekut toetavate IT-lahendustega õigeaegselt mitte tegeleda, siis tekib oht, et ettevõte muutub mõneks ajaks päris töövõimetuks.

Kui ettevõttel on lepinguline tarkvarapartner, siis peaks üleminek üldjuhul olema sujuv ning võrdlemisi odav, moodustades vaid murdosa IT-süsteemi regulaarsest hooldustasust. Rahvusvaheliste IT-firmade puhul ei pea ka pikka tööjärjekorda kartma, sest neil on Euroopa suurimate majanduste eurole seadistamise kogemus ja ressurss olemas. Firmade ja Eesti majanduse töös tervikuna õigeaegselt üleminekuga alustades suuremaid seisakuid ei teki.

Oluline osa IT-seadistustest sõltub küll raamatupidamisseaduse muudatustest, kuid suur osa tarkvaraettevõtte kohalikest suurklientidest on juba alustanud konverteerimistöödega. Ka riigiasutused, näiteks rahandusministeerium tegeles juba varakult riigi IT-lahenduste ümberseadistamisega. Samas lihtsat operatiivtarkvara kasutavad väikeettevõtted ei peagi üleminekuga palju pead murdma, sest olenevalt kasutatavast programmist saab lihtsamad seadistamised ka ise läbi viia.

TIIT PARTS
SAP AG Eesti esinduse juht