Praegu tiirleb aktiivselt orbiidil Eesti tudengisatelliit "Hämarik", millele saadeti maa pealt esimene andmepäring. Kosmoseaparaat vastas sellele ja saatis tagasi esimesed infopaketid.

15. novembri õhtul õnnestus Tõraveres asuva Tartu Observatooriumi antenniga kinni püüda nanosatelliidilt "Hämarik" esimene infopakett, mis pärast kontrollimist 16. novembril ka kinnituse sai. Selleks saatsid "Hämariku" tarkvaraspetsialist Madis Kaal ja Tartu observatooriumi juhtivinsener Viljo Allik satelliidi poole mitmeid pakette käsklustega, millele satelliit vastaski.

Tehnikaülikooli satelliidimeeskonna juhi Rauno Gordoni kinnitusel sisaldas vastuvõetud pakett infot satelliidi seisundi kohta: "Selle pinnalt on satelliidi alamsüsteemide olukorra kohta veel vara midagi kindlat öelda."

Esialgse telemeetria kohaselt töötab hetkel tagavararaadio läbi põhiantennide. Põhiraadio kohta ei ole veel teada, kas see on välja lülitatud või pole töökorras. Rauno Gordoni sõnul on selleks, et satelliit hakkaks pilte edastama, vaja veel palju tööd teha. Ta lisas: „Kõige tähtsam on edasi arendada tehnikaülikooli maajaama paraboolantenni, et sellega saaks vastu võtta UHF ja hiljem ka X-riba signaale. Tööd jätkub veel paljudele tarkvaraeriala tudengitele.“

Hämarik on Eesti kolmas nanosatelliit, mis viidi Lõuna-Ameerikast, Kourou kosmodroomilt startinud Vega kanderaketiga orbiidile 3. septembril 2020. Satelliidi missiooniks on maaseire, milleks kasutatakse RGB ja NIR (lähi-infrapuna) kaameraid. Satelliidil on kasutatud mitut uuenduslikku tehnoloogiat. Näiteks valib see Maale saatmiseks ainult need pildid, millel pole pilvi. Satelliit tiirleb 550 km kõrgusel orbiidil kiirusega 7,6 km/s.