PC World lõpetas mõned päevad tagasi paberil ajakirja väljaandmise. Enne seda oli juba aastaid tagasi paberil ajakirja kinni pannud PCMag, teisedki paberil arvutiajakirjad on vaikselt hääbunud ja netti kolinud. Kas paber-arvutiajakirjade aeg ongi läbi?
Ajakiri Time arvab, et nii see tõesti on. Ja eks see oli Eestiski nii. Ajakirja Arvutimaailm viimases numbris meenutavad 20 aastat tagasi esimest numbrit kokku pannud toimetajad, et kust mujalt kui ajakirjast arvutiuudiseid saigi. CeBITilt kogutud kohvritäiega sai pool aastat ajakirja täita. Internet oli vaid uurimisasutustes ja hiljem üliaeglasena üle modemi, ajakirjas aga sai lisaks lugeda kohalike spetsialistide kommentaare ja tehnika ei muutunud veel nii kiiresti, et kuu aega vana ajakiri oleks juba aegunud.
Nüüd on kõik teisiti. Paber on IT jaoks liiga aeglaseks saamas. Paberil väljatrükitud möödunud kuu kokkuvõtted on pigem ülevaatlikku-tagasivaatavat laadi. Kõik on Internetis juba ilmunud. Vaid nostalgikud ja paberi krabina järgi õhkajad lappavad veel ootesaalides või õhtul diivanil kriitpaberilehti. Ja muidugi need ka, kes muidu arvutiasjanduse vastu suurt huvi ei tunne, kuid tahaksid end nö kursis hoida. Aga neid jääb aina vähemaks. Aina lihtsam on end kursis hoida elektroonilisi kanaleid pidi.
Siiski, nostalgia jääb, nendib TechCrunch oma järelehüüdes paber-arvutiajakirjandusele. Praegugi on hea lapata vanu ajakirjalõppe seal olevate BBS-teadetega või Computer shoperi lõputuid katalooge, mille järgi isad poegadega köögis kunagi oma uut arvutit kokku planeerisid panna.
PC World jõudis paar korda ilmuda ka Eestis. Esimest korda eraldi väljaandena Meelis Pilleri väljaandel, siis 2008. aastast 2009. aasta alguseni (kuri)kuulsa Kalev Meedia juures Praktilisele Arvutikasutajale litsenseerituna. Siis selgus ka kogu tõde eestlaste äärmisest ebaefektiivsusest tööl, mida juba sel ajal armastati kõrgemalt ette heita: külas käinud PC Worldi toimetajad imestasid, et nemad teevad sama paksu arvutiajakirja ligi 120 inimesega, Eestis oli aga ajakirja palgal vaid kolm ja pool inimest. Nad ei teadnud, et enamusi teisi ajakirju tehti ühe-kahe palgalise töötajaga, Kalev Meedia oli erijuhtum.