Hiinast alguse saanud müsteerium - Xiaomi paljukiidetud aktiivsusmonitor mõõdab pulssi ka näiteks tualettpaberirullil - on nüüd jõudnud ka meie testimislauale. Panime seadme kindlalt ümber paberirulli ja tegime, nagu katsele kohane, kümmekond kontrollmõõtmist.

Ei saa öelda, et me nende testide tulemusena oleksime saanud teada kindla südamelöökide arvu, mida tualettpaberirull pakub. Xiaomi mõõtis pulssi iga kord natuke erinevalt, tulemused kõikusid 50 löögist minutis sajani. Iga umbes neljas-viies katse ebaõnnestus, või peaks ütlema hoopis, et õnnestus? Neil juhtudel teatas Mi Band 3, et ei õnnestunud pulsi väärtust teada saada.

Katse jätkus muude elutute esemetega. Näiteks siledale lauale asetatud pulsimõõtur tulemust peaaegu kunagi ei saavutanud, mis ongi loomulik tulemus - kui kell pole käe peal, siis mis numbrit laua peal mõõtes ikka oodata? Samas ümmarguse kohvitassi ümber tuli näit ca 80 lööki minutis.

Kuid mis peitub müstiliste näitude taga, mida tualettpaberirull saavutab?

Internetist leiab sellele hea põhjenduse. Mitte ainult Xiaomi Mi Band 3, vaid ka peaegu kõik teised pulsikellad Apple Watchini välja mõõdavad lihtsa tualettpaberi südamelööke, kuna... punased veresooned neelavad rohelise LED-lambi kiirgust ja pulsikellad mõõdavadki seda, kui palju valgust peegeldub tagasi. Mida kõrgem on pulss, seda kiirem on ka vere voolamine ning vähem peegeldub tagasi. Sensoreid õnnestub tualettpaberiga alt vedada, kuna tagasipeegeldunud valguse hulk jääb ilusti pulsikella lubatud väärtuste piiresse, mõnikord ka siiski mitte. Siledalt peegeldavalt lauapinnalt aga peegeldub liiga palju tagasi ning seda näitu enam kell usaldusväärseks ei pea.