Arvutimaailma aastases testis olev Huawei P10 on vahepealsel ajal end igati korralikult üleval pidanud. Must korpus kogub hoolega sõrmejälgi, ka metalne tagakaas jätab jäljed hästi peale, kuid kulumise jälgi ja kriimustusi pole sei tekkinud. Samas tundub, et telefoni peab hoidma õrnalt siledatel pindadel - ehkki tagaküljel pole klaas veel kaamera kohal mingeid kriime saanud (küll on üks kriim klaasil kaamera kõrval), on sileda klaasiga tagaküljel oht ära kriibitud saada ja kui kriipimine juhtub olema kaamera ees, siis enam P10 häid kahe kaameraga pilte ei saa teha.
Igatahes on alati põhjust mobiil panna lauale nii, et tagakülg lihtsat lauapinnale lebama ei jääks, vaid oleks midagi all - kas märkmepaber või pliiats või juhe vms - hea ettevaatusabinõu juhuslike (objektiivi ette jäävate) kriimustuste vastu.
Kuid nüüd selle testi põhilisema juurde - mismoodi töötab GPS ja kui hea see on?
Magnetiline kompass - suhteliselt kiire ja suhteliselt täpne
Paljud ei teagi, et odavamatel telefonidel magnetiline kompass puudub. Mis see siis ära ei ole, võidakse mõelda. Kuid tehisreaalsuse ajastul on kompass isegi väga oluline. Sellega saab näiteks VR prille kasutada. Ilma kompassita on pead pöörates pilt paigal. Samuti töötavad autonavigaatori äpid magnetkompassita aeglastel kiirustel kehvasti. Huawei P10-l on magnetiline kompass, güroskoop ja kiirendusandurid kõik olemas. VR prillide sahtlis toimib telefon kenasti.
Proov võrdluses tavalise magnetnõelaga kompassiga andis normaalse tulemuse. Täpsuse võib lühidalt kokku võtta järgmiselt: suuna stabiliseerimise aeg 1 sekund, viga 1-2 kraadi.
Tavalise kompassiga võib minna mitu sekundit. Eriti just vedelikuga täidetud kompassiga, kus kompassinõel ujub õigesse asendisse kauem.
GPS - 4-6 meetrit
Räägitakse, et mobiili ja käsiseadme GPS on juba mõnemeetrise täpsusega, kuid vastav mõõte-äpp annab P10 keskmiseks täpsuseks 4-6 meetrit. Jällegi - pole paha autonavigatsiooni ja asukohamääramise jaoks, sest paigal seistes oskab Androidi GPS library vastav algoritm asukohanäitu keskmistada ja leida mõnemeetrise täpsusega koordinaadid. Autoga sõites siiski jääb asukoha täpsus 4-6 meetri suurusjärku, aga sellest piisab. Teelt ei eksi ja navigatsiooniäpid jõuavad õigeaegselt ette lugeda oma instruktsioonid, kui peab ära pöörama.
Aastaid tagasi leiti mõni GPS-satelliit (vähemalt kolmest piisas) ja selle järgi määrati asukoht, nüüd pole probleemi ka 17 satelliiti üles leida ja määrata asukoht viiemeetrise täpsusega, nagu ülaloleva pildi põhjal õnnestus.
Proovime ka träkkimist - Endomondo sportimisäpp sisse ja telefon seljakoti välimisse taskusse. Siis selgub, kui stabiilne asukohamääramise täpsus on.
Mõned näited:
Siin pildil on näha Haapsalus mööda Õhtu Kallast kulgemine. Muidugi võib Google´i kaart olla nihkes, seda ei maksa vaadata, aga liikumine ühes suunas ja siis tagasi annab teada seadme täpsusest.
Üldiselt mõõtkava vaadates on siin täpsus jalutamiskiirusel jäänud 2-4 meetri piiresse, mis on üsna hea tulemus.
Proovime veel: pikem jalutuskäik Haapsalu promenaadil.
Eks pisikesi kõrvalekaldeid sujuvast trajektoorist on, aga nende amplituud on ikkagi väike, vaid mõned meetrid.
Mis juhtub, kui olla suurte puude all?
Kadrioru pargis puude all oleks pidanud trajektoor kulgema märgi "Alumine aed" juurest, aga nagu näha, GPS eksis oma 5-8 meetrit.
Kokkuvõtteks pole Huawei P10 GPS üldse paha - töötab mõistliku täpsusega ja autoga navigeerides jõuab õigel ajal ärapööramisest teada anda. Samas ei maksa uskuda müügijuttu paarimeetrisest täpsusest - see juhtub siiski vaid ideaal-olukordades, mida alati ei pruugi ette tulla. 4-6 meetrit aga on selline keskmine täpsus, millega saab tavaliselt leppida.