AM käis külas Rootsi turvalahenduste firmal Rapid Security, mis on tänaseks Narvasse Kreenholmi väravahoonesse rajanud turvakeskuse. Miks just Kreenholmi? Miks ühe keskuse, kus töötab vaid paar inimest? Sellepärast, et uue turvatehnoloogiaga pole juhtimiseks vaja ise kohapeal olla ja paar inimest saavad nüüd hakkama ka suurema hulga valvatavate objektidega.

^{Foto: (C) TeddyBear[Picnic] / FreeDigitalPhotos.net}

See, kuidas inimesed turvatehnoloogia abil töökohtadest (valvuriputkadest, piirdeaedade ääres patrullimast) kaovad, pole mingi müstiline lugu. See on tavaline lugu sellest, kuidas ka valvesüsteemidesse on jõudnud automaatika ja turvatehnoloogia on saanud paari juhtimiskeskuses asuva spetsialisti jaoks aina pikemaks käepikenduseks. Sellised käepikendused on visuaalse valve süsteemid, mis aitavad ühel juhtoperaatoril keskuses saja silma ehk kaameraga kõike korraga jälgida.

AM jooksis koos teiste mängijatega kaks aastat tagasi - kevadel 2012 Samsungi tahvlitega vanalinna libedatel tänavatel. Loqiz oli tahvlites ja võistkonnad võistlesid teadmiste, kiiruse ja kavaluse peale, kes kiiremini finišisse jõuab ja rohkem punkte teenib. Otsi oma vanapaberikastist Arvutimaailm 4/2012 üles ja vaata järgi. Nüüd aga võib igaüks ise reaalsele maastikule virtuaalse asukohamängu maha märkida ja meeskonnad laiali saata orineteeruma ja mõistatama. valmis sai Loquiz 2.

Eesti ettevõtte Loquiz välja toodud uue mänguplatvormi versiooniga saavad huvilised endale ise asukohapõhise mängu teha ja ei pea enam sõltuma Loquizi enda välja pakutud asukohast ja küsimustest. Mängustsenaarium on isetehtav nutitelefonlei või tahvelarvutile.

Lenovo õhuke ja kerge süle-tahvelarvuti Ideapad Yoga 12.5 peamine trikk ehk ekraani pööramine 360 kraadi kinnisest asendist tahvliasendisse on iseenesest juba vana, mida oli näha isegi Windows 8 esimesel esitlusel New Yorgis, kuid efektne endiselt. Kuid uus Yoga oskab ka muid kaelamurdvaid trikke.

Üks põnevaim on näiteks trikk klaviatuuriga. Muidugi on kohe esimene asi ekraani tagurpidi põhja alla käänates proovida, mis tunne on siis tahvli alla jäävate klahvidega Yogat kätte haarates. Aga trikk on selline nagu oleks mediteerija maapinnalt õhku tõusnud – klahvid on muutunud täiesti jäigaks ja tahvlit hoida on kindel tunne, ükski nupp ei vaju kogemata alla. Ilma netist järgi uurimata ei saagi aru, kuidas nad seda teevad. Näha on, et klahvidevaheline plastik on natuke üles tõusnud, ilmselt iga klahvi alla on siis nihkunud ka mingi tugi, et tagaküljele jäävat klaviatuuri ei saaks süüdistada pehmetes klahvides sel ajal, kui puuteekraanilt klaviatuuri kasutatakse.

Sony talvefoto 2011 võitja: "Leht jääl".

AM pole kaua üles kutsunud ühelgi fotokonkursil osalema, aga kuna see Sony oma pakub väljakutseid nii pildistamisobjekti kui auhindade opoolest, siis murrame korraks selle vaikuse.

Ehkki teated Eestis nutitelefonide müügi möödumisest tavatelefonide müügist olid juba mõnda aega tagasi, on nüüdseks ka maailm jäädavalt muutunud. Kogu ilmas müüdi 2013. aastal nutitelefone 53,6% kõigist telefonidest. Tavamobiilid on kadumas ka Indiast, Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja Eesti kaugetest maakohtadest. Aafrikas on riike, kus mobiili kaudu tehtavad tehingud on jõudmas kolmandikuni kõigist ostu-müügi tehingutest. Nad jätsid PC-de ajastu vahele, lähevad kohe m-ärisse.

Uuringufirma Gartner ütleb, et Androidiga telefonide müük ulatub 2014. aastal miljardini.

Nokia Lumia 1520 on küll mõnusalt suure ekraaniga aktiivsete ikoonide mosaiigi tihedaks ärapaigutamiseks, kuid helistades tuleb kukkuv telefon kahe käega kinni haarata - ei mingit kõndides ühe käega numbri valimist. Phablet pole rabelejale, askeldada tuleb suure ekraaniga nutitelefoni kallal rahulikult kahe käega ja paigal istudes.

Disaini poolest pole Lumia enam üllatusi pakkuv - kõik kordub alates kunagisest Nokia N9 telefonist, mille pealt klooniti esimesed Windows Phone´iga Lumiad. See on maitsekas ja vastupidav disain, hea ekraan ja oma klassi parim kaamera. Nokia uus phablet Lumia 1520 on stiilne tööriist ärikasutajale, kellel süsteemis Microsofti tooted. Telefon ühildub nendega probleemideta.

Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology analüüsi kohaselt müüdi Eestis 2013. aastal 75 500 tahvelarvutit 22,8 miljoni euro eest. Võrreldes mobiilidega on see muidugi kordades väiksem - mobiile müüdi 2013. aastal 400 000.

Tele2 Eesti kommunikatsioonijuhi Hans Saarvelti sõnul müüs Tele2 mullu Eestis rekordarvu tahvelarvuteid. “Oleme väga suur tahvlirahvas – eestlased ostsid mullu proportsionaalselt kõige rohkem tahvelarvuteid kümne Tele2 tegevusriigi võrdluses,” ütles Saarvelt.

“Loogiline, et ühel hetkel hakkab Eesti turg küllastuma, kuid praegu läheb müük päris hästi. Poes käib rohkem inimesi, kes hakkavad oma esimest tahvelarvutit välja vahetama,” lisas Saarvelt.

Eelmine nädal saabus postipakiga Soome uus Nokia - Jolla, mille arendajad kunagi Nokias Meegoga tegelesid. Vabavaraline platvorm Sailfish, mis Jolla riistvara peal jookseb, on MeeGoga üsna sarnane - samamoodi käib viiplemine üle ekraaniäärte ja ka disain on tuttav, minimalistlik.

Kuid telefon ise on vastuoluline. See pole nutitelefon, mille võtad karbist, hakkad kasutama ja kõik. Sellega peab vähemalt alguses tegelema, õppima, harjuma, vihastama ja siis ära leppima.

Muidugi ei kõlba ühele profikasutajale infotablooks või reklaamseinaks tavaline monitor või LCD-teler - pilt põleb sisse, 24 tundi iga päev sees olev ekraan kustub kiiresti. Selle jaoks on ärikasutajal profiekraanid, mis selleaastasel ekraanimessil said pigem valdavalt videoseinteks - suurus kasvab ja monitorideks on neid paneele juba ebaprofessionaalne nimetada.

Euroopa suurimal rahvusvahelisel äriklientidele mõeldud messil Integrated Systems Europe (ISE) tutvustataksegi selliseid ekraanilahendusi, mis tulevad turule ka Baltimaades. Need paneelid on parema vastupidavusega, ei kuumene nii palju, hoiavad ära kujutise sissepõlemise ning tarbivad vähem energiat. Lisaks muidugi äritarkvara kujutise juhtimiseks.

Harva on võimalik viimasel ajal rääkida tindiprinterite juures millestki revolutsiooniliselt. Nüüd on see võimalus. Uut revolutsioonilist printeritehnikat sai AM ka ise testida.

Inseneritöö suursaavutus selle kombaini juures peitub selles, et liikuvat tindipead enam polegi. Selle asemel on düüsid – terve paberi laiuses. Need pritsivad tinti kõik korraga. Edasi-tagasi vehklevat tindipead pole vaja, paber sõidab ühtlase kiirusega düüside alt läbi nagu laserprinteris. Ning kiirus on tänu sellele mitte sama, vaid kaks korda kiirem kui värvilises laserprinteris – tint aga odavam, kui värviline tahmakassett.