2014. aastal osales NutiLabori IT-huviringides üle 1200 lapse. Lisaks toimus oktoobris ja novembris üle 30 NutiLabori algtaseme töötoa, milles osales enam kui 300 last ja noort. Kokku tegutses 58 NutiLaborit, mis on ligikaudu sama palju kui eelnenud kahel aastal kokku. Esmakordselt avati lasteaia- ja algklasside lastele mõeldud Jänku-Jussi NutiLaborid, kus tegeletakse robootikaga.

Vaata Maailma sihtasutus korraldab juba kolmandat õppeaastat sponsorite toel NutiLabori-nimeliste IT-huviringide tööd.

"Ülikiire Microsoft Lumia 535 on 5-tollise ekraani, neljatuumalise protsessori ning seejuures taskukohasee hinnaga - 129 eurot," alustab pressiteade sinkandi odavaima 5-tollise nutitelefoni tutvustamisega. Proovime, kas hõiskamiseks on põhjust ja kas tasub tormata soodsat turuvõitmise-telefoni ostma tormata.

Esimene Microsofti telefon tuleb maailmas kahanevat Windowsi-turuosa kasvatama Microsofti nime ja logo kandva telefoniga Lumia 535, mis on libe nagu lutsukivi. Libe on poleeritud vahetatav tagakaas, mis natuke ka nagiseb käes, seega vastab mingis mõttes ka hinnale - odav. Tagakaant saab vahetada – lisaks testitud helerohelisele on valikus veel sini-must-valge ja oranž (kõik toonid eraldi muidugi). Ja hind on nutitelefonil 32,5 eurot tuuma kohta – neljatuumaline madalama hinnaklassi nutitelefon peaks hakkama meelitama neid, kes äppide rikkaliku maailma vastu nii suurt huvi ei tunne, aga tahavad nutitelefoni, mis kõik vajalikud asjad helistamises, meilinduses ja sotsiaalvõrkudes tõrgeteta ära teeks.

SSD kettad on juba nii heaks läinud, et peale vähese andmemahu ja kalli hinna eriti muu pärast keegi kurta ei oskagi. Kuid Samsung viskas nüüd kivi vetikatega kaetud lompi ja teeb SSD-d veelgi kiiremaks. Vähe sellest - ka energiatarvet saab oluliselt kärbitud.

Tarbijaelektroonikamessil CES 2015 esitletud SSD kaart SM951 ületas maagilise 2 GB/s piiri ja suudab lugeda kiirusega 2,15 GB/s. Kirjutamiskiirus kiirenes 1,55 GB/s-ni. PCI-Express 2.0 tüüpiline lugemiskiirus on 1,6 GB/s ja kirjutamiskiirus 1,3 5GB/s, seega pudelikael hakkab tekkima siinil.

Huaweist on tasahilju kasvanud maailma suuruselt kolmas mobiilitootja - patt oleks siis maha vaikida ka selle Hiina suurtegija uudiseid aasta alguse tarbijaelektroonikamessilt CES 2015.

Huawei tutvustas elektroonikamessil rohkem kui sadat uut toodet, sh uusi nutitelefone, kantavaid seadmeid, tahvelarvuteid, mobiilsideseadmeid, targa kodu lahendusi ja sõidukitele paigaldatavaid seadmeid. Samuti näitas Huawei integreeritud mobiilse interneti lahendust Hilink.

Akupangad on muutunud nii odavaks, et nende omamine pole enam mingi staatusesümbol. Paraku suudavad need lisaakud telefoni turgutada heal juhul paar korda, siis peab ikka tundideks seinakontakti lähedusse pidama jääma. Kauaräägitud tulevikutehnoloogia, mis oli tegelikult juba viiekümnendatel olemas, aga vindub edasi kuskil laborinurkades. Nüüd on lootust, et see tehnoloogia - kütuseelement - jõuab lõpuks meie taskusse.

Canon esitleb CES-il küll palju uusi häid kaameraid, kuid üks salvestusseade on ka tähelepanuväärne.

Fotode talletamise seade Connect Station CS100 salvestab, näitab ning jagab fotosid ja videosid.

Connect Station CS100 seadmel on 1 TB mälu. Kõiki seadmesse talletatud fotosid ja videomaterjali saab NFC abil importida Canoni kaameratesse ja videokaameratesse.

Teistes kaamerates jäädvustatud sisu importimiseks tuleb leppida USB-ühendusega. Või teha seda otse mälukaardilt.

Nutitelefonis või tahvelarvutis jäädvustatud sisu saatmiseks saab kasutada ka WiFi kaudu toimivat veebibrauserit.

Hiljuti Norras (ja ka mujal) lahvatanud skandaalid võlts-mobiilijaamadest, mis tegutsevad valitsuskvartalite läheduses ja mille külge mobiilid end hõlpsalt haagivad, on pannud arendajad mõtlema mobiiliäppidele, mis võrgus vastu nuhivad.

SnoopSnitch on üks selline - kogub ja analüüsib mobiiliandmeid ja hindab ühenduse turvalisust. Niipea, kui mõni libamobiilijaam (nn IMSI catcher)  silmapiirile ilmub, pannakse alarmid tööle. Ka kasutaja jälitamist, SS7 ja SMS-rünnakuid või muud kahtlast käitumist mobiilivõrgus suudab avatud koodiga rakendus tuvastada.

SnoopSnitchil on ka olulisi piiranguid. See töötab vaid ruuditud ja originlaasel Android 4.1 platvormil, Qualcommi chipsetiga ning igasugused isetehtud ROM-id ei kõlba (Sobivad nt Sony Xperiad ja Samsung Galaxyd). Mõnedel CyanogenModi installidel on see ka siiski tööle saadud.

Kes kasutavad veel MP3 pleiereid? Neid pole palju ja jääb aina vähemaks, kuid Sony usub, et audiofiilidele võiks üks uus Walkman siiski ära kuluda. See pole küll pakitud muusikaformaadi MP3 pleier, vaid kõrgekvaliteediline digivõimendiga mahamängija, mis teeb vajadusel ka pakitud konservmuusikast avarama kontserdisalvestuse.

Sony legendaarse Walkmani uus lipulaev NW-ZX2 asetab kõrglahutusega heli otse taskusse – nii saab ka liikvel olles kogeda kodust muusikaelamust, mis ületab CD-kvaliteedi.

Analoogheli teisendamine digivormingutesse (CD-l ja MP3-ks pakituna) võib vähendada algupärase signaali puhtust. Kõrglahutusega heli salvestab analoogilt digivormingusse teisendamisel detaile palju paremini, mis tagab ehedama ja emotsiooniderikkama kuulamiskogemuse.

Trükkplaadid, millele elektroonikakomponendid kinnitatakse, vihjavad juba oma nimega sellele, et elektroonikat peaks saama välja trükkida. See toimus siiski ainult osaliselt - vasest viigud saadi erinevaid trüki- ja söövitusmeetodeid kasutades liimriidest plaadil. Kuid täna-homme CES-il tutvustatav Voxel8 on juba olulisem samm edasi 3D printimise ajastus: Voxel8 trükib välja PLA-st ehk tavalisest 3D printerite toorikmaterjalist kujundeid, kuid suudab sinna sisse ehitada ka hõbedasisaldusega elektrit juhtiva tindiga radasid, millest saavad juhtmed ja viigud elektroonikaseadme sees.

Printeritootja teeb koostööd Autodeskiga, mille Project Wire aitab luua 3D elektroonikat, et see Voxel8-ga välja trükkida.

^{Foto: (CC) Boysketch / Deviantart}

1985. aastal tuli kinodesse film, mis sai kiiresti tehnoloogiliseks kultusfilmiks. Muidugi küsisid paljud, kas see kõik on ikka 2010ndatel "päris". 4. jaanuaril 2015 võime öelda, et tõesti, suur osa sellest on praegu olemas. Ja mõni ennustatud tehnoloogiaime lausa Eestis loodud.

80ndate kultusfilmis räägib tulevikku reisiv Marty McFly filmi 2. osas (1989) tulevikku reisides aastal 2015 mingi videokõneseadmega, mis on praegu (ja juba aastaid) täiesti olemas: Skype. Videokõned on võimalikud, kuigi igapäevaselt kasutatakse neid vähe. Pigem on see levinud korporatiivsetel koosolekutel harukontoritega suheldes. Skype aga kirjutati valmis selle sajandi alguses Eesti programmeerijate poolt. Ning ka telekad, mille kaudu Skype´i laadseid kõnesid võeti, olid filmis lamedad nagu praegu enamuses kodudes. Kineskoop on ammu unustatud.