Jälle needsamad tuntud sariettevõtjad - Ahti Heinla ja Allan Martinson teevad midagi uut. Seekord on võetud ette kullerteenused ja pakivedu. Ei ole siin mingit drooniga kohaletoimetamist - pakk saabub Starhsipi tehnoloogiaga maad mööda.

Üldiselt on ostjal valida kas mittenutika nuputelefoni või nutika, aga nuppudeta telefoni vahel. Vahepealset valikut sama hea kui polegi. LG otsustas teha sellise vahepealse mobiili, mis näeb välja retro ja on ka seda nii seest kui väljast – mõnusad vajutatavad nupud, nooleklahvidega ekraanil liikumine ning muidugi klapp, mille õpib kiiresti nagu Zippot ühe käega avama.

Droonitootjate sekka tahab kuulud aina enam tuntud brände, sest see valdkond tõuseb praegu raketina ja iga vähegi end kesklklassi hulka arvav pere tahab omada üht korralikku drooni. Ja mida muud sellega ikka tehakse kui filmitakse. Seikluskaameratootjana on GoPro saanud juba peaaegu selle valdkonna sünonüümiks, nüüd tahab HERO kaamerate tegija ka drooninduses ilma teha. Esimese avaldatud videoga nende uuest nelikopterist võib see ka õnnestuda - töötlemata videopilt on ülistabiilne, pilt hea. Pilt on stabiliseeritud vaid lennumasinas, tarkvaraga pole püsivust juurde antud. Filmis juba praegu müügil olev GoPro HERO4, mille pildi hoidis paigal uue multikopteri stabilisaatormehhanism.

Täna on Moldova Eesti abiga küberlahingus - E-riigi Akadeemia viib koostöös Moldova valitsuse E-riigi Keskuse ja Eesti ettevõttega Range Force Moldovas esmakordselt läbi tehnilise küberkaitse õppuse.

Studio Banana Things on valmis saanud uue asja. Oot, kuskilt on see nimi ju tuttav? Muidugi, see stuudio on leiutanud maailma kõige veidraimate reisiasjade edetabelites kõrgeid kohti võitnud magamispadja Ostrich Pillow. Et oma veidruse-imidžit natukenegi pehmendada, on Studio Banana Things eelmisele hitt-tootele vastukaaluks loonud stiilsed kõrvaklapid, mis ei kata kõrvu ega poe kõrvaauku. Batband suunab helid otse pähe.

Karmide sügisilmadega enam kedagi õue mängima ajada pole põhjust - mängitakse ikka masinate taga, kui väljas ulub tuul või tibab lörtsi. ja pime on niikuinii. Sel sügisel, 6.-8. novembril toimub TTÜ aulas järjekorras juba kuueteistkümnes TTÜ e-Spordi üritus.

Tegemist on suure võrgupeoga, mida on korraldatud juba 2007. aastast. Seekordsele sündmusele oodatakse arvutimänguhuvilisi nii TTÜst kui ka mujalt, sealhulgas 220 mängijat ja 100 pealtvaatajat, kes võtavad mõõtu erinevates arvuti- ja konsoolimängudes.

Meie aastane test sai põneva alguse, kui me ei jätnud alguses jonni ning vahetasime vigasevõitu telefoni välja lausa kolmandat korda, arvates, et konkreetsel demomudelil on midagi viga.

Probleem ise seisnes aga hoopis selles, et ekraani alumine osa ei allunud puudutustele ja teine kord luges ühekordset puudutust korduvaks, mis aga tegi seadme kasutamise tülikaks ning teksti tippimise kohati võimatuks.

Täna hommikul aga saime uue tarkvaraga Z5 Compacti ja vähemalt esmasel vaatlusel on tegu väga suure edasiminekuga.

On juba täiesti selgeks saanud, et traditsioonilise telekomi-operaatori teenustest on vähe, et konkurentsis püsida ja kasumit teenida. Kes ikka enam kalleid kõnesid võtab või iga megabaidi eest maksta tahab. Elisa pakub juba nii digitaalset raamatupoodi, seadmete kindlustust kui nüüd ka uue suunana interaktiivset pilve-kontoriteenust.

Kuna Microsoft on niikuinii liigutanud oma kontoritarkvara Office pilve oma värske teenuse Office365 näol, siis tegelikult ju käib mobiilsel kontorikasutajal kogu info läbi mobiilioperaatori teenuste, seega võiksid need kaks teenusepakkujat selle pilvekontori teenuse ühiselt välja pakkuda.

? Kes vähegi on USB porti midagi pista üritanud, on kindlasti kokku puutunud nn kolmetahulise USB kaabli probleemiga: proovid ühtepidi, ei sobi; keerad teistpidi, ei sobi; kolmandat korda keertes juba sobib. Miks küll ei võiks ka USB kaabli "jämedam" pistik olla mõlemat pidi sobituv?

! Aga sellised pistikud ongi olemas! USB Type-C on tore asi, kuid veelgi toredam on laua all pimedas arvuti taga kobades universaalne pistik ükskõik mis pidi pesasse saada.

Uuringufirma GfK uuris, kui palju me kulutame aega iseendale muude asjatoimetuste kõrvalt. ja üldse mitte üllatusena selgus, et paljudel on seda aega väga vähe ja need lühikesed hetked istutakse Internetis.

Ligi pooled eestlased leiavad iseenda jaoks aega vaid kaks tundi päevas, selgus Samsung Electronics Balticsi ja turu-uuringute firma GfK poolt läbi viidud uuringust. Isiklikku aega kasutatakse peamiselt internetis surfamiseks, videote või filmide vaatamiseks ning toidu valmistamiseks.