Skype on asunud usinalt arendama iPhone´i klienti: viimane suurim uuendus on võimalus kasutada Skype’i üheaegselt teiste rakendustega, mis iPhone´i kasutajate jaoks on täiesti uus maailm. Näiteks saab Skype’i kõne ajal kasutada teisi programme, otsida vajalikku telefoninumbrit või muud infot. Samuti jääb Skype tööle, kui telefoni ekraan on lukustatud. Teistel mobiiliplatvormidel, näiteks Androidis ja Windows Mobile´is olid need võimalused varem olemas, kuid nüüd pole enam ametlikult võimalust omale neis telefonides Skype´i klienti alla laadida.

Starman teatas täna, et plaanib suurendada oma internetiteenuse kiirust peagi kuni 400 megabitini sekundis. Ajal, mil mobiilioperaatorid testivad kuni 100 Mbit/s 4G põhist m-internetti, peavad kaabli kaudu võrguteenuse pakkujad oma kiiruseid hakkama samuti suurendama, et mitte mobiilse andmeside kiirustele jalgu jääda.

Apple avalikustas täna III kvartali finantsaruande, tegu on järjekordselt kõige edukama kvartaliga Apple´i ajaloos. Tulemused on järgnevad:

Käive $15,7 miljardit, kasum $3,2 miljardit. Eelmisel aastal samal ajal oli käive $9,73 miljardit ja kasum $1,83 miljardit. Rahvusvaheline müük moodustas kvartaalsest tulust 52%.

Apple tarnis 3,47 miljonit Maci, seda on 33% rohkem võrreldes eelmise aastaga. iPhone'isid müüdi 8,4 miljonit ühikut, müük on tõusnud 61%. Uut toodet iPadi müüdi kvartalis 3,27 miljonit ühikut.

IT-ettevõte Net Group uuris Eesti ettevõtetelt, mis saab siis, kui neil tuleks oma ärikriitilisi andmeid taastada. Selgus, et ligi neljandikul puudub tegevusplaan ärikriitiliste andmete taastamiseks. 16% vastanutest väitis, et olulisi andmeid hoitakse iga töötaja arvutis ning firmal puudub täielik ülevaade olulisest informatsioonist.

Tehnoloogiaspetsialist Tõnu Samuel teab, et firmades ei tööta vähemalt 50% varunduslahendustest siis, kui neid läheb reaalselt vaja: „Olen korduvalt näinud firmasid, kust on vargad või politsei ära viinud nii arvutid kui varukoopiad ning seadnud firma seetõttu suurte probleemide ette. Usun, et andmete varundamise vajalikkus on tugevalt alahinnatud.“

Selleks, et Eestisse suur investeering tuua, on vaja aeg-ajalt Tehnopolis õigete inimeste otsa sattuda, selgus täna Webmedias toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati Eesti päritolu tarkvaraarendaja Webmedia Groupi ja Ida-Euroopa riskikapitaliettevõtte Enterprise Investorsi (EI) kokkulepet, millega EI investeerib Webmediasse 110 miljonit krooni ja omandab 36% osaluse.

EI investeeringute juht Aleksander Wasiukewicz on Eestis juba varemgi käinud maad kuulamas, tavaliselt astub ta Tehnopolist läbi ja uurib, kas sealt ehk mõni investeerimist väärt ettevõte pole sirgunud. Tavaliselt pole, sest EI jaoks on Eesti ettevõtted veel liiga pisikesed. Siis aga kohtus ta ühe Webmedia töötajaga, kelle nimi ei tulnud Wasiukewiczile kohe meelde (see oli Siim Puskai), selgus, et nemad Webmediast otsivad investeeringuid ja EI jaoks võiks Webmedia olla piisava suurusega, et riskikapitalistid selle ettevõtte oma portfelli oleksid nõus lisama. Siis järgnesid läbirääkimised, telefonikõned ja kohtumised, kuni paberid alla kirjutati.

Mobiiltelefonide müügi järgi võiks öelda, et majandussurutis hakkabki läbi saama - kasv ligi 30 protsenti on ootamatult hea tulemus.

Sellisest müügikasvust teatas Elisa. Elisa logistik Peep Tinnuri sõnul näitab majandusmõõn langustrendi ning ilmekalt kinnitab seda käesoleva esimesel poolaastal hoogustunud mobiiltelefonide müük. „Kliendid on mobiiltelefone välja vahetades julgemad ning mobiiltelefoni soetamine on muutunud taas igapäevaseks tarbekauba ostuks,“ kirjeldas Peep Tinnuri esimese poolaasta trende.

Samsung teatas esimese 32-gigabaidise serveritele mõeldud piiratud koormusega kahekordse järjestikpaigutusega mälumooduli (LRDIMM) väljatöötamisest. Nende masstootmine algab aasta teisel poolel.

40 nanomeetri tehnoloogiaga 4 GB DDR3 kiipidega sobib uus 32 GB LRDIMM mälumoodul järgmise põlvkonna serveritele, mis on mõeldud virtualiseerimise, pilvarvutuse ja muude suure võimsusega rakenduste jaoks.

Oleme meiegi Arvutimaailmas LED projektoreid testinud ja tavaliselt on need küll mõnusalt kerged ja õhukesed, kuid jäävad pildinäitamisel kahvatuks. Samsungi SP-F10M ei sisalda vahetamist vajavat elavhõbedaga pirni, selle asemel kasutab projektor LED-valgusallikat, mille kasutuseaks on üle 50 000 tunni ning see suudab seinale tekitada 1000-luumenilise pildi.

Tegelikult peaks õigluse huvides ära mainima ka juuni Arvutimaailmas testitud uue Casio projektori, mis tagab 2000 luumenit ja ei sisalda samuti vanamoodsat "pirni". Casio aga võtab ereduse juures lisadopinguna kasutusele laseri, seega pole nende XJ-A135 päris puhas LED mudel, kuid sinnakanti ikkagi.

Paar päeva peale Jaanipäeva avastasid paljud Firefoxi kasutajad, et mõned Eesti muidu igati soliidsed portaalid on lisatud Firefoxi blacklisti, kuna nad levitavad pahavara. Sama on juhtunud ka varem - Internet Exploreri kasutajad saavad küll lehte näha, kuid Firefox hoiatab, et tegemist on kurja kohaga. Tegelikult polegi põhjus nende lehtede ärahäkkimises, vaid pahavarareklaamides. Sama asja ohvriks on langenud ka näiteks New York Times.

Kunagi anti Java foorumitel alati kaasa J2ME plaate, millel mobiilile javarakenduste tegemise ilus graafiline programm. Kõik tundus küll lihtne, kuid tavakasutaja ikkagi korralikku javarakendust ise valmis ei saanud. Nüüd on Google sarnase asja valmis saanud Androidi platvormile - ilus, lihtne, tiri-ja-tõmba kasutajaliidesega graafiline programm, millega peaks hakkama saama ka tavaline koduperenaine. Milleks oodata, kuni mõni arendaja sulle sobiva lihtsa programmi ära teeb, kui saad sellega ise ka hakkama?