Ameerikas on kasutusel isikuttõendavate dokumentidena nii pass kui juhiload, kuid meile tuttavat ID-kaarti neil pole. Ellisoni soovitud kaart sisaldaks ameeriklaste kohta infot, mis oleks ristkasutatav rahvusliku, immigratsiooni ja seadusliku andmebaasiga. Ellison on veendunud, et selle abil on võimalik välja sõeluda potentsiaalseid terroriste. Ellison pakkus sellise idee välja loomulikult sel põhjusel, et kogu vajalik tarkvara tuleks Oracle 'ilt. USA ID-Kaart oleks kohustuslik ainult immigrantidele ja riiki külastavatele inimestele, kodanikele on selle kasutamine vabatahtlik.
Ellison tõi näiteks oma lennukipiloodi juhiloa, mida olevat väga lihtne võltsida, samuti palju muid dokumente, mille turvalisuses ta kahtleb. " ID-Kaart põhineks krediitkaardi tehnoloogial," selgitas Ellison. Tarkvara on Oracle pakkunud USA valitsusele ilma rahata, kuid kõige muu sellega seonduva eest peaks loomulikult maksma. Küsimusele, miks saab valitsus tasuta tarkvara, vastas Ellison: "Küsimus pole selles, et valitsusel pole raha. Ma tahtsin lihtsalt panna suu kinni neil, kes ütleksid, et Ellison tahab luua rahvuslikku andmebaasi, kuna ta tahab müüa rohkem Oracle 'i andmebaase ja teha rohkem raha. Selline suhtumine on väga küüniline ja imelik. Minu eesmärgiks on tegelikult turvalisem Ameerika ."
Rääkides ID-kaardi omamisest rõhutas Ellison, et kuigi see peaks olema kodanike jaoks vabatahtlik, on ta kindel, et 99,99% sooviks seda kasutada. "Nad lausa nõuaksid seda," arvas Oracle 'i juht Ellison. Näitena tõi ta lennujaama: "Kõik tunneksid ennast turvalisemalt, kui lennujaamas näitaksid kõik reisijad ette oma ID-kaardi ja suruksid pöidla vastavale skannerile." Tema sõnul saaks nii lisada andmebaasi ka nt näpujäljed. Selles ei ole tegelikult midagi eriti uenduslikku, sest USA immigratsiooniamet INS (Immigration and Naturalization Service) juba kasutab Oracle 'i andmebaasi, kus on 80 000 näpujälge.
Kiip või riba?
Rääkides ID-kaardi vormist, pakkus Ellison välja kaks varianti: juba tuttav krediitkaardil põhinev tehnoloogia ja kiibiga kaart. "Mõlemad on paremad kui näiteks praegused pilooditunnistused või lihtsate vahenditega võltsitavad juhiload," kinnitas Larry Ellison ja lisas, et kiipkaart oleks mõnevõrra kallim, kuid samas ka parem.
Sun Microsystem'i juht Scot McNealy on pakkunud välja, et ID-kaardil võiks olla ka näpujälg. Ellisoni arvates lihtsustab see aga võltsimist, sest sellisel juhul võib inimesel olla kaks kaarti erinevate nimedega, kuid mõlemal oleks näpujälg ühine. "Näpujäljed peavad asuma andmebaasis, kaardil oleks ainult nimi, isikukood ja ID-number. Sellisel juhul oleks topeltidentiteetide kasutamine võimatu."
Kas ainult idee?
Larry Ellison on enda sõnul käinud ID-kaardi projekti selgitamas mitmetes Washingtoni ametkondades: FBI, CIA ja paljud teised rahvusliku turvalisusega tegelevad bürood on Ellisoni ideega juba kursis. " Oracle on praegu koostamas pakkumist ja analüüsimas olukorda. ID-kaardi kasutuselvõtt võiks toimuda väga, väga kiiresti. Arvan, et kolme kuu pärast süsteem juba töötab," lubas Ellison.
Kolm kuud on väga lühike aeg, kuid Ellisoni arvates on see rahvusliku andmebaasi ehitamiseks piisav: iga kord, kui keegi ostab nt lennupileti, palutakse tal näidata juhiluba, võetakse näpujälg ja küsitakse paar küsimust (aadress, isikukood jne). Nii saadaksegi Larry Ellisoni meelest suhteliselt kiire ajaga kokku USA elanike kohta infot sisaldav rahvuslik andmebaas. Mõnevõrra hiljem seotakse sellega kiip- või krediitkaardi tehnoloogial töötav ID-Kaart.