Igakuine arhiiv | AM.ee

juuni 2015

Nutitelefonide helistamisfunktsioon muutub üleliigseks

Kui meie põhjanaabrid soomlased hakkasid aastatuhande vahetusel suuremal hulgal SMS-ima ja levisid jutud, et nii hakkab telefoniga helistamine vaikselt hääbuma, siis oli see rohkem nali soomlaste vähese suhtlemise kohta ja keegi ei uskunud telefonikõnede kadumist kuhugi. Vastupidi - rääkima hakati kokkuvõttes aina rohkem ja lausa nii palju, et operaatorid hakkasid tiheda konkurentsi tingimustes taas pakkuma tasuta kõneminuteid, nii nagu see kunagi Eesti Telefoni aegadel lauatelefonidega oli.

VIDEO: vaata, mis juhtub mobiiliakuga, kui seda haamriga toksida või noaga surkida

Plahvatavatest mobiiliakudest on aeg-ajalt ikka uudistesse ja Youtube´i videosid sattunud, kuid miks nad plahvatavad? Ja kas plahvatama võib ka ise kogemata mõne mobiiliaku panna?

Selgub, et leekidesse lahvatav mobiiliaku on vaid mõne löögi kaugusel. Haamri- või noalöögi. Nii käitub mobiiliaku, kui seda natuke noaga surkida.

Lumiaga peale Jaani - kuhu oleme jõudnud?

Alustasime Nokia Lumia testi aasta tagasi 9. juulil. Nüüd pole enam Nokia telefone, kuid vanad head mobiilid Lumia kirjaga kestavad edasi. Vahepeal on testis selgunud ka kaks telefoni puudust, räägime kohe neist.

1. 4G imeb aku enne õhtut tühjaks

Seoses paketivahetusega Elisa võrgus on nüüd ka aastase testi telefonil 4G andmeside sisse lülitatud. Aastavanusele akule see just hästi ei mõjunud - kui päev möödub rahulikult, keegi eriti ei helista ja ise ka netti ei näpi, saab kell 8 alanud päevaga kenasti õhtusse - esimesed teated aku tühjenemisest tulevad pärast üheksat juba kodus laadija läheduses.

Kui sööd, vali õige muusika - helid mõjutavad meie maitsemeeli

Seekord pole tegemist sõltumatu Šveitsi instituudiga, kust sedalaadi uudised tulevad, vaid igati soliidsest Oxfordi ülikoolist öeldakse, et toidu maitset võib parandada õige muusika. Peame siis meeles, kui midagi ähvardab põhja kõrbema hakata. Või kui laps putru ei taha.

Oxfordi ülikooli professor Charles Spence leiab uuringule põhinedes, et toidu maitset võib parandada see, kui tarbida seda vastava riigi muusika saatel

Igaüks, alates Michelini tähegapärjatud kokkadest väikeste lasteni, teab, et sool ja pipar kuuluvad köögis kasutatavate põhimaitseainete hulka. Ent maitseained võivad olla midagi palju enamat kui nimetatud koostisained ja ulatuda teistesse dimensioonidesse, nt muusikasse. Oxfordi ülikooli teedrajava eksperimentaalpsühholoogi professor Charles Spence’i uuringu järgi soovitatakse roogasid „maitsestada helidega“. Spence’i soovituse kohaselt võib tsipake ooperit, kübeke flamenkot või vorsti ülevalamine saksa tehnomuusikaga parandada selle maitse tajumist.

Kaspersky psühholoogid soovitavad: kuidas aidata küberkiusamise ohvrit

Internet on ideaalne koht küberkiusamiseks: kiusaja jääb varju, kiusatav on aga alati kättesaadav. Küberturvalisuse firma Kaspersky psühholoogid annavad nõu, mida teha.

Küberkiusamine, mille all mõistetakse tagakiusamist ja alandamist internetis, on muutunud üsna tõsiseks probleemiks: iga neljas laps vanuses 12 kuni 17 aastat on selle nähtusega ühes või teises vormis* kokku puutunud. Kiusu tagajärjed võivad olla üsna tõsised: eraldumine, õpitulemuste halvenemine, depressioon, agressiivsus või isegi enesevigastamise katsed. Kiusamise tagajärgedega võitlemisel on abiks õigeaegne vanemate toetus ja asjast rääkimine. Kaspersky Lab püüdleb selle poole, et rohkem vanemaid teaks, kuidas märgata esimesi küberkiusamise märke ja kuidas probleemile reageerida.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.