september 2002

Arvutimaailm 8/02

Poliitika
Keeletehnoloogia maailmas ja Eestis
Haldur Õim
Maailm ja Eesti koos sellega liigub infoühiskonna suunas. Muu hulgas tähendab see, et info, eriti tekstidena esitatud info, läbib arvutitöötluse. See tähendab omakorda, et peavad olema tekste töötlevad programmid, mis ei ole lihtsalt tekstide vahendajad, vaid ka tekste teisendavad programmid, alates nt õigekirja– ja grammatikakorrektoritest kuni sisuliselt olulise info väljaselekteerimise (infootsing, automaatne sisukokkuvõtete genereerimine jms) ja tõlkimiseni.

Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku?
Meelis Mihkla
„Keeled, millel puudub infotehnoloogiatugi, hakkavad 21. sajandil tasapisi välja surema.” Microsofti poolt levitatav müüt

Mis kasu on keeleteadusel keeletehnoloogiast

Arvutimaailm 2002, nr 8 lk 11-14

Olen mitmel korral kogenud, et inimeste arusaamine keeletehnoloogia (KT) suhetest muude valdkondadega võib olla väga mitmesugune. Näiteks KT–alaste väitekirjade kaitsmistel on ikka ja jälle kerkinud küsimus, miks on need tööd just sellesse kaitsmisnõukokku saadetud, olgu see siis informaatika või keeleteaduse nõukogu. Sama lugu on nende ametkondadega, kes raha jagavad: ükski neist ei taha keeletehnoloogiat omaks pidada.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.