AM vaatab nüüd natuke tulevikku: kristall- või õigemini ränikuulid ennustavad, et aastal 2020 on elu juba hoopis teine, aga kõiki selle lähituleviku märke on juba praegu näha. Küsimus on ainult selles, kui laiad rahvamassid seda uut tehnoloogiat kasutavad, mis seisneb mobiilses (kaug)töös, droonidest abimeeste ja robotite kasutamises, virtuaalmaailmas asjaajamises ning mõtte jõul juhtimises.
Jah, kaugtöö on ikka veel paljude jaoks kauge tulevik, sest väga paljude jaoks ei saa asju aetud muudmoodi, kui kokku saades. See on aga ilmselge aja- ja energiaraiskamine. Nii nagu raisatakse ressursse ebaefektiivses tootmises, nii raisatakse ressursse heade ajude vaid kontori lähedalt otsides. See tähendab, et suremad ärid kolivad suurematesse linnadesse, kus haritud spetsialiste on rohkem võtta. Ja spetsialistid koonduvad samuti kohtadesse, kus on neid "oma valdkonna" ettevõtteid. Nii tekivad Räniorud, startup-linnakud, idufirmade inkubaatorid. Skype´i endise juhi Sten Tamkivi osalusega uus startub Teleport aitab aga spetsialistidel muutuda asukohast sõltumatuks - kontor on seal, kuhu ta toetab oma läptopi. Riiklikul tasemel tähendab see ka e-residendi programmi, mis aitab miljonitel üle maailma saada Eesti e-residendiks, kes saaks digitaalselt dokumente allkirjastada igalt poolt maailmast ja seega Eestiga asju ajada kohapeal olemata.
See kõik puudutab ju kontorirotte, arvatakse praegu. Mõne aasta pärast ilmselt enam mitte. Aastal 2017 tulevad esimesed kaugjuhitavad kaubalaevad. Rolls Royce toob droonide mõiste ka laevandusse, katsetades Norras esimesi "droonlaevu", mida saab juhtida spetsiaalselt virtuaalselt kaptenisillalt, kust avanevad seinasuurtele ekraanidele samad vaated, mis kaubalaeva kaptenisillaski oleksid. Euroopa Liidul on vastav programmgi - MUNIN. Samal aastal plaanib London ka lennujaama transfeerbusside muutmist isesõitvateks (ja vajadusel kaugjuhitavateks). 2019. aastal saavad küpseks esimesed kaugjuhitavad rongid. Virtuaalprillidega saab juhtida mida iganes: droone, mis jalutavad koera, toovad kaupa poest koju, käivad vaatamas, mis liiklus magistraalil teeb ja (oh õudust) suristab vaikselt vabaõhukontserti filmida lava kohal.
Aga tootmisliinile peavad ikka töölised hommikul äärelinna tehasesse sõitma, arvatakse. Võib-olla kuue aasta pärast juba ei peagi - Minho ülikool Portugalis on välja töötanud paindtootmise süsteem, kus tööpinke saab juhtida üle Interneti ning tootmises osalevaid roboteid-transpordiseadmeid on samuti võimalik kodust puldist ja suurte ekraanidega ümbritsetud kodukontori nurgast liigutada. Keevitajaid ei pea ka vanadest laevaremondilinnadest kohale meelitama uutesse tööstuspiirkondadesse, las istuvad oma senises kodus ja keevitavad, maski asemel peas Oculus Rift. USA sõjavägi on lasknud vanadele F-16 hävitajatele panna peale kaugjuhtimise seadmed, nii et piloot ei peakski enam tulevikus ohtlikku lahingusse sööstma: juhitakse hävitajat maa pealt turvalisest tagalast. Sellised kaugpiloodiga lennukid võivad vaenlase üllatuseks teha manöövreid, mille ülekoormusele inimkeha vastu ei peaks. Ja kui alla kukub, pole ka nii traagiline.
Mobiilividinatest kütavad kirgi praegu igasugused sensorid, Google´i prillid, mobiiliäpid, mis meid jälgivad. Nutikellad tunduvad haip.
Aga kuidas oleks ajulaineid mõõtva peapaelaga? Kui see ühendada nutitelefoni ja muude sensoritega, siis saab ajulaineid mõõtes täpselt teada, mis inimesele meeldib (siin on oht, et reklaamimüüjad hakkavad midagi tasuta pakkuma selle nimel, et see info ajust kätte saada), aga ka kõikvõimalike tervisejõlgimise süsteemdie jaoks on ajust saadav info väga oluline: mis dieeti võtta, mis muusikat kuulata, kui palju trenni teha jne. Ja nagu Amazon hoiatas: piisab tulevikus vaid mõelda millegi peale, kui juba droon on teel seda sulle ukse taha tooma, sest vägagi tõenäoliselt sa selle ka tellid.
Praegu käiakse laste kevadisel lõpukontserdil filmimas kaamerate, tahvlite ja telefonidega - vanemad roomavad lava ees ja lava kõrval, osad hoiavad tahvleid nagu tahaks nendega kohe lajatada eesistujale vastu pead. Aga tulevikus - siis ilmselt tiirlevad lava kohal lapsevanemate droonid, et kasvava lapse iga arenguhetk ülima täpsusega salvestada, pea kohal hoitakse 360-kraadiseid panoraame tegevaid mobiilseadmeid, mõni veelgi agaram laseb käima laserskänneri, et kogu ülekanne kolmemõõtmeliselt üles võtta... eks see praegu paistab sama ulmeline, kui kümme aastat tagasi mõte, et kõik saavad igal tänavanurgal taskust haarata telefoni ja pildistada või filmida kõike enda ümber. Keegi käitub tänaval imelikult - kohe on see kümnetest kaameratest Youtube´is ja Instagramis. Aastal 2020 on kohe ka 3D-kujutis laserskännerist, Facebookis aga oma esimesed mõtted ajulainete peapaelast :)
AM.ee uueneb. Kui soovid IT- ja tehnoloogiateemaliste mõtetega kaasa lüüa, kirjuta toimetusele am@am.ee. Kirjutada võib kõigest: oma kogemustest uue tehnikaga, kasulikke nippe, lahendusi, isetehtud asjade juhendeid, uudiseid, soovitusi.