Mõni aeg tagasi sain proovida järjekordse Samsungi lipulaeva. Või noh peaaegu lipulaeva. Aga seekord mitte telefoni, vaid televiisori kujul.
Minusuguse jaoks, kes on pigem tagasihoidlike teleritega harjunud, tundus 65-tolline ekraan esmapilgul eelkõige SUUR.
Lisaks suurusele oli antud isend ka kurvikas.
Kui kumerus juba jutuks tuli, pean midagi ruttu hingelt ära saama. Miks turundajad neid kõverdatud ekraane järjekindlalt "kumerateks" kutsuvad? On's nad mõeldud tagantpoolt imetlemiseks?
Vaataja jaoks on pind ju siiski nõgus. Oeh.
Kuigi kõigi aegade legendaarseim spagetivestern jäi antud ekraanilt paraku vaatamata - mida me kolleegidega tegelikult vaatasime, loe artikli lõpust - jaguneb järgnev mõttearendus kolmeks osaks: hea, paha ja inetu.
Hea
Esiteks pilt. Kui valgusolud võimaldavad, on suurt nõgusekraani õigelt kauguselt väga mõnus vaadata. Must on tõeliselt must ja värvid nii kirkad, et esialgu tekkis kahtlus, kas pole seade mitte demorežiimi jäänud.
Kui läbi aegade on telekapuldilt ekraanile teksti sisestamine üsna tüütu olnud, siis Samsungi güroskoopilise osutamisseadmega on see lausa lust. Sihi aga õiget tähte ja vajuta päästikule! Tõsi, nõndaviisi WiFi-parooli sisestades hakkasin kahtlema ekraanile ilmuvate tärnide otstarbekuses -- piisava huvi korral näeb ju kursori järgi üsna lihtsalt ära, mis sümboleid sisestatakse.
Positiivsena tooks välja ka selle, kuidas "aju" on "kehast" välja toodud. Ekraan ongi lihtsalt kuvar, kuhu sisenevad kaks juhet: toide ja One Connect. Viimase teine ots viib karpi, millesse ongi peidetud kogu seadme tarkus. Ehk hea õnne (ja piisava brändilojaalsuse) korral võiksid tulevikus ekraani samaks jätta ja ainult karbi välja vahetada. Avatud standardite austajana tahaks ma ühenduslülina näha pigem HDMI liidest, aga suund on hea.
Teleri operatsioonisüsteemina kasutatav Tizen on ka täitsa tubli, vähemalt funktsionaalsuse poolest.
Paha
Teisalt on seesama Tizen kohati väga uimane, eriti paaril käivitusele vahetult järgneval minutil. Korra suutsin keset ärkamist isegi ühe koleda veateate esile manada, aga pildistada seda kahjuks enam ei jõudnud.
Teine halb uudis on hind. Või kui sulle tundub mõistlik televiisori eest 5500 eurot välja käia, pole vast hullu ka. Isegi 65-tollistest nõgusatest SUHD Samsungidest ei ole see meie kaubandusvõrgus pakutavast kõige kallim: sõsarmudeli 9502 eest küsitakse 1000 € rohkem.
Inetu
Nii ilusa eraldusvõime juures kipuvad inetud asjad väga kergesti silma torkama. Näiteks kohalikus digilevis pakutavate mitte-HD kanalite pilt: proovisin YouTube'ile vahelduseks natuke MacGyverit vaadata, aga ei suutnud.
Ja siis need peegeldused. Kuigi häirivad nad ka sileda ekraani puhul, toob selline kõverpeegel eriti hästi esile kummalised lainetused ekraani pinnal. Filmiõhtu täielikuks nautimiseks on tõenäoliselt vaja valguskindlaid ruloosid.
Lõpetuseks tuleme tagasi keeleliste apsakate juurde. Üks pilt, üks sõna:
Mida sellise suure ja kurvika teleriga siis peale hakata? Variante on mitu: võib niisama eputada (raha lõhna on peaaegu tunda), monitooringuks kasutada (kui arvuti 4K pilti näidata suudab, mahub nii suurele ekraanile väga palju infot), YouTube'i diskot teha, vaatevälja piirata või siis filmiõhtuid korraldada. Kohalike telekanalite valik… tekitab antud ekraanilt esialgu pigem negatiivseid emotsioone. Seevastu piltilusad loodusvaated taustaks mängimas ei ole üldse halb mõte.
Aga mis filmikunsti pärleid me siis suurelt nõgusalt ekraanilt nautisime? Eelkõige YouTube'is pakutavat. Paar päeva mängisid taustaks (väidetavalt) 4K-videod maailma erinevatest vaatamisväärsustest, lühikese filmiõhtu nael oli aga Kung Fury.
KRISTJAN KARMO
sõltumatu IT-konsultant
TEHNILISED ANDMED
Vaata siit