Neljapäeval kogunes Vilniuse Siemens Arenale ligi 600 mobiilitehnoloogiate huvilist Samsungi korraldatud Baltimaade esimesele mobiilikongressile Baltic Mobile Congress - kuna kõiki majandusvaldkondi erutab praegu digitaalse transformatsiooni teema, siis oli ka külalisi ja eksponente igast valdkonnast. AM oli mobiiliseadmete mõju majandusele uurival üritusel kohal ja teeb mitmes järgnevas loos seal toimunust ülevaate.
Äritelefonid on tagasi?
Kas tõesti on äritelefonid jälle tagasi? Juba aastaid on Arvutimaailm igal aastalõpul valinud parima äritelefoni, kuid viimasel ajal on sellel aina vähem mõtet - kõik telefonid on nii äri- kui personaalsed telefonid. Kuid täiesti võimalik, et ajalugu teeb tagasipöörde ja tootjad hakkavad taas äritelefone pakkuma. Samsung Electronicsi B2B keskuse äristrateegia ja turunduse asepresident Jeongwook Tak vähemalt seda lubas küll, sest mitmetele laiatarbetelefonidele lisaks tulevad ka äri jaoks kohandatud mudelid. Näiteks välipolitseinikele on tehtud eraldi nutitelefonid, millel on võimsam välk (asendab taskulampi), eraldi PTT nupp (Push to Talk ehk raadiosaatja teistega ühenduse pidamiseks ühe nupuvajutusega) ja tugevam korpus. Galaxy Tab Active 2 on aga ehitusplatsile või mujale tööalale kaasa võetav tugevdatud kestaga tahvel.
Galaxy Note9 pakub DeX dokiga võimalust olla politsei pardaarvutiks - mobiilist saab kergesti teha klaviatuuri ja hiirega arvuti, mille abil näiteks andmebaaside ja töökeskkonnaga ühenduda. Mobiili saab aga autost väljudes alati kaasa võtta, seega on arvuti ka alati kaasas igal pool.
Sel aastal tulid välja ka Galaxy S9 ja A7 korporatiivklientide eriväljaanded, kuid need pole disainilt erinevad tavalistest mudelitest. Küll aga sisemiselt - kaasa tuleb turvalahendus Knox, mis aitab ärikasutajal korporatiivselt telefone kaitsta ning näiteks turvalisus on lahendatud eraelu ja äri kindlalt lahus hoides. Kui kasutad telefoni kodusteks asjadeks, on privaatsektor mobiilist lahti krüptitud, kuid ärikasutaja andmete osa on samal ajal endiselt krüpteeritud. Alles siis, kui võtad ette tööasjad, dekrüpteeritakse ka need andmed telefonis, mis tagab täiendava turvalisuse.
EXPO ala: muidugi on väljas ka uued autod
Ei saa ükski mess läbi ilma ilusate autodeta: kohal oli Volkswageni e-Golf ja uus Touareg. Kuid lisaks ka terve rida idufirmasid ja neist välja kasvanud suuremaid tegijaid kuni päris suurteni välja, nagu Swedbank ja Telia.
Samsungi 8K telerist sai vaadata, mis vahe siis ikkagi on tavalisest Full HD-st kaheksa korda paremal pildil. Ei saa öelda, et päris mitte mingisugust vahet pole, kui vaatad sellele kvaliteedile kohandatud videopilti. See on nii terav ja HDR-i toel nii tõetruu, et tahtmatult tekib kerge ruumilisuse efetk ilma 3D prillideta. Muidugi saab sellist ekraani kasutada ka arvutimonitorina, sest mõne meetri kaugusel istudes pole mingeid piksleid näha.
Taavi Kotka: tehisintellekt võib varsti tulla valitsusliikmeks
IT-ettevõtja ning endine side- ja infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka astus kongressil samuti üles ja rääkis sellest, millest on viimasel ajal ikka rääkinud: riigi kogutud tohututest andmemahtudest ja mida saaks neist teada, kui neid asjalikult analüüsida. Peagi võiks tehisintellekt olla reaalne valitsuskabineti liige, kuna inimese jaoks on riigi andmeid liiga palju käsitsi analüüsimiseks.
Taavi Kotka rääkis tehisintellekti kasutamise võimaluste üle riigi juhtimisel ja valitsuse otsuste tegemisel. Kotka sõnul tõotab tehisintellektist kujuneda 21. sajandi suurimaid muutusi toov tehnoloogia ning juba praegu peaks mõtlema, kuidas seda kõige efektiivsemalt ka riigi tasandil ära kasutada.
„Digitaliseerumine ei mõjuta üksnes meie igapäevast elu, vaid see peaks muutma ning muudabki kodanike poliitilist kaasatust, poliitilist administratsiooni ja kogu demokraatiat,“ märkis Kotka. „Juba praegu kogub riik kokku tohutuid andmemahte inimeste endi, töökohtade, majandusnäitajate ja kõige muu kohta. Meil on olemas see suur andmemaht, aga hetkel ei suuda inimene ise kõike seda ära analüüsida.“
„Kui nüüd lasta iseõppiv tehnoloogia kogu selle andmestiku kallale erinevaid mustreid ja seoseid leidma, siis võimaldaks see hoopis teisel tasemel otsuste tegemise võimet,“ selgitas Kotka. „Otsused, mis ei lähtuks emotsioonidest, vaid reaalsetest andmetest ja ennustustest. Valitsuskabineti liikmena oleks selline tehisintellekt hindamatu.“
Peale Taavi Kotka astus teiste seas üles ka näiteks mitmetes maailma suurettevõtetes tegutsenud futurist ja tehisintellekti ekspert Michael Ludden, Nick Dawson, kes on Samsung Electronicsi direktor äristrateegia ja arenduse alal, Wolt Baltikumi tegevjuht Liis Ristal ja paljud teised.