Kui oled väljas ja WiFi on oluline, siis selle analüüsimiseks võib oma Androidtelefoni varustada komplekti tööriistadega, mis aitavad paremini teada saada nii WiFi ühenduse kvaliteedi kui ümbritsevate võrkude olukorra kohta.

WiFi Analyzer

See kenasti graafiline rakendus näitab ära, kui tugev on erinevate eetris olevate WiFi võrkude signaal, mis kanalil tugijaamad asuvad ja millist krüpteeringut kasutavad. Saab panna ka helilise märguande väljavalitud WiFi jaama signaalitugevusest teada andmiseks - nii saab näiteks avalikus kohas, telefon taskus ja klapid peas liikuda soovitud tugijaama parema levi suunas. Tärnide tabel aitab ka oma kodust või kontori WiFi purki häälestada - mida rohkem tärne WiFi kanalil, seda vabam ja puhtam see kanal on ja seda vähem teised eetris olevad tugijaamad seal segavad.

Jah, Windows Mobile´iga telefonile on juba ammusest ajast saanud rakendusi laadida igalt poolt internetist, vaid alles üsna hiljuti tekkis Apple´i App Store´i laadne Windows Marketplace. Kuid alternatiivpoed pole kadunud kuhugi. Muidugi on tüütu veebilehtedelt mobiiliga rakendusi otsida (nagu näiteks www.freewarepocketpc.net jms taolised lehed), kuid Microsofti enda ametlikule "esinduspoele" on olemas ka alternatiivseid mobiilis kasutatavaid poode, näiteks O!market. See ongi mõeldud mobiiliga otse rakenduste otsimiseks ja laadimiseks.

O!market on tegelikult vaid üks Windowsitelefoni rakendus, kuid seda omale telefoni laadides saab tasuta rakenduste poe, kus päris palju sellist kraami, mida Microsofti ametlikus Marketplace´is polegi. Kuigi ka Microsoft on olnud kinniste platvormide toetaja, on mobiilirakenduste osas Windows Mobile avatum kui iPhone või Android ja lubab enda kõrvale ka teisi müüjaid. Paraku on rakendusi kitsa turuosaga Windowsitelefonidele vaatamata mitmetele poodidele lisandumas tunduvalt vähem kui neile teisele kahele platvormile.

HP uutele e-printimist võimaldavatele seadmetele saab nüüd väljatrükiks minevad failid saata e-postiga. Selline trükkimisvõimalus aitab näiteks hoides oma dokumente või faile mõnes veebipõhises pilveteenuses (nt Google Docs) neid sealt vajadusel kohe printida, saates dokumendi printerisse e-postiga. Samuti saab trükkida dokumente seadmetest, millel puuduvad sobivad printeridraiverid (mobiilid, mängukonsoolid jne).

Uuringufirma Gartner ennustab, et kuigi 2010. aastal kasvab pilvandmetöötluse turumaht 16,6%, on aastaks 2014 see valdkond kasvanud enam kui kaks korda ja leidub vähe ettevõtteid, kes pilveteenuseid veel üldse ei kasuta.

Ülemaailmne pilveteenuste turumaht peaks sel aastal jõudma 68,3 miljardi dollarini ehk kasvama 16,6  protsenti 2009. aasta 58,6 miljardiga võrreldes, 2014. aastaks peaks aga valdkonna maht olema juba 148,8 miljardit dollarit.

Olympic-online, Eesti esimene ametliku tegevusloa saanud online-kasiino laiendas oma online-kasiino kättesaadavust ka mobiiltelefonidesse.

iPhone’i jaoks mõeldud mobiilirakenduse kaudu saab veebibrauseris mängida kolme kasiinomängu: Black Jacki, videopokkerit Jacks Or Better ning mänguautomaadi tüüpi õnnemängu GoldRally. Ligi 600 uuema mobiiltelefoni mudeli jaoks on Olympic Online kohandanud veel 14 mängu, mis on kättesaadavad WAP-teenusega. Mobiilsele mängutoale pääseb ligi Olympic-Online’i kasutajanimega ning saab mängida kontol olevate rahaliste vahenditega.

Jaak Ennuste kirjutab IT Grupi blogis, et 2010. aasta esimeses pooles on lõpuks kätte jõudnud kärpimiste suuraeg - riigi IT investeeringute maht on kukkunud 63%.

IT kulutused on aga jäänud enam-vähem samale tasemele, mis 2009. aastal. Riik enam IT-sse ei investeeri - kas e-riik on valmis?

Eesti üks suurimaid virtuaalserveriteenuste pakkujaid Zone Media tellis uuringufirmalt Faktum & Ariko Eesti internetimaastikku käsitleva uuringu, kus 500 firma hulgas uuriti põhjalikult majutusteenuseid ja domeenindust puudutavaid nüansse, kirjutatakse Zone Media blogis. Uuringust selgus, et vähemalt pooled vastanutest ei olnud 5. juulil käivituvast .ee domeenide registreerimiskorra muutumisest mitte midagi kuulnud.

Eilsest kehtib Elisa Eesti klientidele andmesidelimiidi teenus roamingus ehk rändlusvõrgus, mis tähendab, et enam pole võimalik saada mobiilse interneti kasutamise eest välismaal üle 935 kroonist arvet, kui just eraldi seda limiiti ei suurenda.

Mobiilse andmeside kasutaja saab peale seda, kui on kasutanud mobiilset internetti 935 krooni eest, SMS-i, kus öeldakse, et lubatud mobiilse andmeside maht on ära kasutatud ning peale on seatud piirang.

Täna lõppeval ja president Toomas Henrik Ilvese avatud NATO Küberkaitsekeskuse konverentsi n.ö nullpäeval peeti ühepäevane seminar arvutiturva-ajakirjanikele teemadel, mis siis ikkagi on küberrünne ja kas me kunagi võiks näha ka tõelist kübersõda selle hirmsate tagajärgedega.

Muidugi kinnitasid kõik esinejad nagu ühest suust, Eestis pole veel kübersõda nähtud. 2007. aastal toimunud ründed Eesti tähtsamatele veebisaitidele olid vabatahtlike aktivistide organiseeritud ja kui seal taga oleks olnud riiklikud struktuurid, oleks asi olnud hoopis hirmsam. Kübersõdu ei peeta Internetis, vaid tähtsamate infrastruktuuride kallal. Nüüd aga natuke märkmeid nullpäeva seminarist.

Servereid müüakse Eestis peamiselt muu maailma arvestuses väiksematele ning keskmistele ettevõtetele, kaubaks lähevad ka odavamad brändid. Cisco nende hulka ei kuulu, nii pole ka Cisco servereid siinkandis varem müügil nähtud. Kuid alates eilsest saab ka Eestis osta Cisco uusi servereid. Esimesed neist pakiti lahti ALSO Eesti kontoris eile.

Cisco UCS C200 M2 on lihtne ja 1U suurune (neli kõvakettasahtlit), C210 M2 suurem, küll 2U, aga rohkem mõeldud andmemassiivi teenindamisele. UCS C250 M2 jääb suuruselt ka 2U ehk kahe räkiühiku piiresse, ent sisult võib olla palju suurem tänu virtualiseerimisele ja mahutada endasse palju virtuaalservereid. C250le saab panna 8-384 GB mälu, see mudel ongi orienteeritud suurele mälukasutusele ja just virtualiseerimine tahab palju mälu saada.