Kui aprillinumbrisse säästunippide teemal lahenduselugu tegema hakkasime, siis selgus ühte või teise firmasse pöördudes, et neil on säästuprogrammid ja -seminarid juba ammu plaanis ja kliente kutsutakse üksikult või kambakesi säästulahenduste seminaridele. Nii ka IT Grupp - täna oli nende säästuseminar, kus tutvustati ka virtualiseerimist.

Päev algas Delli salvestuslahenduste mänedžeri Jonathan Paski ülevaatega olukorras, mis isegi IT pealtnäha päikeselises sektoris polegi enam nii helge: 43% firmadest on IT eelarvet kärpinud ja kavatsevad seda teha veel. Eestis lisandub sellele riigi IT eelarvete peaaegu et külmutamine - firmad, mis elatusid suurtest kopsakatest riigitellimustest, on üsna kuivale jäetud ja sel aastal midagi positiivset tulemas ei nähta.

Swedbank avas täna uue mobiilipanga beetaversiooni, millega saab mobiili internetilehitsejast teha oma tavalisi pangatoiminguid.

Aadressil www.swedbank.ee/mobile avaneb mobiili brauseriga sisenedes spetsiaalselt väikese ekraaniga seadmetele loodud internetipank, mis kasutab ka vähem andmesidemahtusid, kuna mobiilne internet on kallis. Veebileht nõuab seadmelt ka väiksemat arvutusvõimsust.

Mobiilipangas saab teha siseriiklikku makset, vaadata kümne viimase tehingu kontoväljavõtet, kontojääki, valuutakursse ja lähimaid pangakontoreid või pangaautomaate. Paraku see lähimate otsing ei toeta (veel?) mobiilset positsioneerimist, oma asukoht tuleb menüüst valida ise.

(Arvutimaailm 5/09)

Äsja lõppenud Oracle´i ja KPMG Estonia ühisel seminaril tutvustas Oracle´i äriarenduste direktor Geoff Linton, kuidas kaitsta oma andmebaase ka n.ö sisemise ohu ehk liiga uudishimuliku andmebaasiadministraatori eest.

Selleks on Oracle´il omad vahendid olemas, tutvustas Linton ja näitas, mismoodi blokeeriti kaastöötajate vastu liigset huvi tundva administraatori päring töötajate palgaandmetele. Intelligentne turvasüsteem sai aru, et administraatoril pole põhjust luua tabelit, kus on kõigi töötajate nimed ja teises veerus igaühele vastav palganumber.

(Arvutimaailm 4/09)   Foto: Stanislav Moškov

Erkki Joasoone leiutis – kombatav ekraan on saanud Eesti meedias juba palju tähelepanu, kuid nüüd järgneb kõige keerulisem osa: kuidas uutmoodi kuvar patendijoonistest valmistooteks saada.

Joasoone tumesiniste seintega kontor asub ühe tööstuskvartali tagasihoidlikus majas, kus leiutaja tegeleb nii oma töö kui hobiga – valmistab Balti turgudele ette DVD filme. Sealsamas kontoris on tal sahtlisse peidetud ka mõned kombatava ekraani testimiseks vajalikud vahendid, näiteks sõrmeotstesse paigaldatud valgusdioodidega kinnas, et käe liikumist jälgida.

Google Androidi arendusmeeskonnal on üks huvitav liin arenduses - silmad-vaba juhtimine ehk pimesi puuteekraanil telefonile käskluste andmine. Üks väga rakenduslik lahendus on pimesi ekraanilt numbri valimine.

Kuidas see siis käib? Aga väga lihtsalt. Vajutad sõrmega ekraanile - see punkt võetakse number viieks (5). Kui veel sealt edasi tõmbad diagonaalis vasakule üles, tõlgendatakse seda liigutust kui number ühte (1). Kui liigud otse üles, on valitud number 2, kui paremale üles, siis 3 jne, kuni üheksani välja. Mis nulliga saab, see selgub videolt. Hea rakendus nii pimedatele kui ka neile, kes näiteks roolis olles numbrit valivad (mida tegelikult ei tohi teha).

Arvutimaailma aprillinumbris kirjutame pikemalt Arengufondi koostatud Eesti IT visioonist aastal 2018, Microsoft on aga asja aasta kaugemale ette näinud ja nende arendustiim on kokku pannud viieminutise video aastast 2019.

Selle järgi on tulevik elektroonilise paberi ja läbipaistvate ekraanide päralt, mis reageerivad viipele ja multipuutele. Windows ehk Aknad on sõna otseses mõttes akendeks saanud - klaasist läbipaistvad paneelid, mis kuvavad infot. Telefoniks on kaks valget kamakat, mida saab magnetiga servapidi või külgepidi kokku panna, elektrooniline paber on kõikjal, isegi lennupiletitel, mis näitavad lennuinfot. Lapsed suhtevad "messengeris", mis on tegelikult kahepoolse pildiga lasteaia sein, jättes mulje, et teine asub klaasi taga. ja sellele klaasile siis joonistatakse. Selline helge tulevik.

(Arvutimaailm 4/09)

USAs asuv organisatsioon Freedom House paigutas Eesti värskes uuringus internetivabaduselt kõige vabamate riikide hulka.

Freedom House uuris internetivabaduse olukorda 15 riigis. Organisatsioon võttis tähelepanu alla juurdepääsu internetile, internetipiirangud ning internetikasutajate õiguste rikkumised.

15 uuritud riigi seast pälvis kõrge internetivabadusega riigi tiitli vaid neli – Eesti, Brasiilia, Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika vabariik. Egiptus, India, Gruusia, Keenia, Malaisia, Venemaa ja Türgi on Freedom House’i hinnangul osalise internetivabadusega riigid. Iraan, Hiina, Kuuba ja Tuneesia paigutusid mittevabade riikide hulka.

14. aprillil algab Tallinnas 4 nädalat kestev süvakoolitus maailma juhtiva majandustarkvara tootja SAP uutele juurutuspartneritele Eestis. SAP on eelkõige tuntud kui väga suurte ettevõtete äritarkvaralahendus, kuid need kümme spetsialisti  neljas Eesti IT-ettevõttes saavad tippkoolituse väiksematele ja keskmise suurusega organisatsioonidele sobiva tarkvaralahenduse „SAP All in One“ müügi ja juurutamise alal.

Spetsialistid on pärit ettevõtetest Siemens Eesti, MS Ärisüsteemid, Erpitor ja HÄT. Koolitajaid on peaaegu sama palju kui õpilasi ise - kaheksa.