Nutitelefonide nö lipulaevadest oleme rääkinud, kuid muidugi on elektroonikatootjatel olemas ka nutitelerite nö lipulaevad. Samsungil on selleks Full-HD klassis 46-tolline 8. seeria F8000 SMART 3D Full HD slim LED TV. Sellise pika nime taga peitub ligi 2000 eurot maksev multimeediakeskus, mis, nagu nutitelerid ikka, ühendub võrku ja vähemaktiivse arvutikasutaja jaoks võib asendada isegi kodust arvutit.

Nutitelereid testisime ka aasta tagasi maikuus ja siis jäi mulje, et vaatamata oma pirakale hinnale ja paljudele lisavõimalustele on tarkvara telekatel siiski veel maha jäänud muust elektroonikamaailmast. Nüüd, aasta hiljem võib tõdeda, et areng on toimunud. Eriti just kiiruse osas, kuigi ka siin (ja tarkvara osas samuti) ei jõua telerid näiteks tahvlite ja nutitelefonide maailmaga sammu pidada. Sujuvuses ja kiiruses on veel arenguruumi, kuid enam ei ole aeglus talumatu või sügavalt häiriv. Häirib vaid siis, kui oled just kasutanud kiirelt regeerivat ja sujuva animatsiooniga nutitelefoni või tahvlit.

Pankade rahalehma - ülekandetasusid raputav Eesti juurtega Londoni startup sai Facebooki esimeselt investorilt investeeringuks kuus miljonit dollarit - see võib olla märk, is näitab, et Transferwise tõepoolest kõigutab pankade mugavustsooni ja ähvardab midagi maailmas muuta.

Transferwise on nn P2P rahaülekannete süsteem ehk midagi sarnast Skype´ile telekomimaailmas, pakkudes inimestevahelisi otseühendusi ilma suurte (pankade, telekomifirmade) vahenduse ja vahendustasudeta. 6 miljonit investeeris riskikapitali fond Valar Ventures, mille on asutanud Facebooki esimene välisinvestor ja PayPali kaasasutaja Peter Thiel. See on Valar Venturesi esimene investeering Euroopasse.

BYOD ehk Bring Your Own Device ehk "too tööle oma seade" on kasvav trend, millele Gartneri uuringufirma ennustab tohutut levikut juba lähiaastatel. Gartner ennustab (või mõnede jaoks hoiatab), et aastal 2017 nõuavad juba pooled töötajad, et nad tohiks tööl kasutada iseenda seadet, mitte vaid töökoha pakutuid.

38 pprotsenti ettevõtetest lõpetavad 2016. aastal töötajatele tööseadmete pakkumise, ennustab IT-juhtide seas läbi viidud uuring. Sealjuures soovivad töötajad ise, et nende koduseks saanud ja just nende käe järgi valitud seadmega saaks ka tööl asju ajada, mitte et peaks tööl ümber lülituma mõnele muule seadmele.

Pole mingi ime, et IT-tööjõuturul käib Eestis tihe rebimine. Startup-mafia ja e-riigi propagandistid on tekitanud nõudluse Eesti IT-tööjõu järele nii kohalikes kui väljast sisse tulnud firmades. Inimesi ei jätku.

Skype´i endise töötaja kaasasutatud Transferwise asus valehäbita uusi töötajaid värbama otse Skype´i ukse tagant. ja mitte niisama vaikselt voldikuid jagades, vaid kärarikkalt suure supiköögi ja kopaga.

Selle kampaaniaga saadeti laiali järgmine pressiteade, mis aktsiooni seletab.

Just mõni päev tagasi helistas mobiilioperaatori murelik klienditeenindaja ja küsis: kas te kasutate mobiilset hotspotti oma mobiili vahendusel? Kas te ka teate, et see tapab kiiresti teie mobiili aku?

Tõsijutt, mobiiliaku läheb sellise m-interneti jagamisega üle mobiili WiFi hotspoti üsna kuumaks ja ega aku kaua vastu ei pea. Millised on siis alternatiivid?

Üks alternatiiv on eraldi WiFi jagaja, akuga ruuter, mille saab kaasa võtta ja taskusse pista. Neid on erinevaid ja AM-I testilaual on neist üks uusim: D-Linki DIR-506L SharePort Go Mobile Companion. Nagu viimasel ajal kombeks, on ruuterisse lisatud ka personaalse pilve funktsionid, et oma sülearvutile, tahvlile ja mobiilile kas USB-mälupulgalt või mälukaardilt (üle vastava adapteri) meediat jagada.

AM-i kaasautor Marko otsib juba pikemat aega kestvustelefoni, millega saaks mudas ja vee all helistada-pildistada. Tavaliselt on need telefonid olnud mõne iidvana Androidiga ja hirmus aeglased. Aga ajad muutuvad.

Ühel päeval leidis ta Kännukast CAT B15. Tundmatu nimi. Kui aga firma logo vaadata, siis insenerid ja raskema töö tegijad tunnevad ära – Caterpillar. Mis on raskete masinate tootjal asja peen-elektroonikasse ja nutitelefonide maailma? Telefoni tõsist korpust vaadates selgub, et selle firma klientide jaoks võiks just sellist toodet vaja olla küll.

Kui varem vaidlesid lapsed mänguväljakul, siis nüüd on sõnasõjad kolinud virtuaalkeskkonda, näiteks Facebooki. Statistika näitab, et iga viies teismeline (21,9%) on langenud küberkiusamise ohvriks.

Koolilapsed eelistavad pidada üksteisega sõdu veebi ja moodsate tehnoloogiate abil, kirjutatakse Kaspersky Labinõuandes küberkiusamise vältimise kohta. Näiteks kasutavad nad nutitelefone, et salaja pildistada kedagi oma klassikaaslastest riietusruumis ja seejärel riputada pilt tähelepanu äratamiseks veebi. Enamasti jagavad klassikaaslased selliseid pilte aktiivselt kogu kooliga, et õnnetut ohvrit naeruvääristada.

Google´i i suhtlustarkvara on seni omanud üht olulist eelist Skype´i ees - Hangouti ja Google Talki saab kasutada ka veebis, otse brauserist. Nüüd on ka Skype koos Microsoftiga samale teele läinud - endise Hotmaili veebi-elektronposti ning praeguse Outlook.com-i kaudu saab varsti ka Skype+ i kasutada.

Ja mitte lihtsalt vestelda, ka videokõnede teenus on veebist saadaval.

Eelmisel aastal testisime märtsis ultrabooke ja siis olid need tõeliselt uus asi netbookide mõne aasta taguse tulemise järel: nüüd midagi kerget ja õhukest ka võimsama sisuga, mitte odavaks nuditud protsessori ja vähese mäluga.

Inteli ranged ultrabooki-nõuded ütlevad, et masin peaks olema alla 2 cm paks, alla 1,5 kg raske ja aku peaks kestma vähemalt viis tundi. Lisaks veel mõned nõudmised nõudlikult Intelilt, et ultrabooki kleebis ära teenida. Nüüd, aasta hiljem parimat ultrabooki valides võiks poest enam-vähem samad mudelid leida. Ainuke, mida tootjad on sel kevadel varmad uuendama, on ekraan - Windows 8 väljatuleku puhul pakutakse muus osas samasuguseid mudeleid puutetundliku ekraaniga.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutas aastakoosolekul 15. korda välja auhindade saajad. Esmakordselt anti välja Aasta Läbimurdja tiitel.

Aastaauhinnad jagati järgmiselt.

Aasta Idee 2012 on Progetiiger, arvutiprogrammeerimise ja veebirakenduste loomise tutvustamiseks üldhariduskoolide 1.-12. klassi õpilastele arendatud haridusprogramm. Idee eestvedajaks ja elluviijaks on Tiigrihüpe Sihtasutus, ning see saavutas laialdaselt kajastust rahvusvahelises meedias pärast majandusajakirjas Forbes septembrikuus 2012 ilmunud lugu.