UPS kipub väiksemates firmades olema üks viimane asi, mida ostma hakatakse. Tavaliselt ostetakse see alles siis, kui mõni elektrivarustuse häire suurema kahju on teinud. See on samamoodi, nagu tehakse varunduse või tulemüüri ostmisega – liiga paljud teevad selle ostu alles peale seda, kui andmed on haihtunud või keegi firma sisevõrku sisse murdnud.
Mõnikord on tõesti kallis UPS ehk liigne raiskamine, kui kõik töötajad istuvad võrgus sülearvutitega, andmed asuvad kuskil teenusepakkuja juures pilves ja elektri kadumisel kukub maha vaid firma ruuter, mis pärast end ise taas käima tõmbab. Siis võib küll öelda, et UPS on tarbetu luksus. Aga kui firmas on mõni server? Või mõni tähtis tööjaam, milles jäävad olulised raamatupidamisfailid sulgemata, kui elektrikatkestus tabab? Siis ilmselt pole vaja keerulisi kalkulatsioone teha, et aru saada, et UPS tasub end ära küll.