Baltic Computer Systems on üks neist vähestest arvutifirmadest, mis on juba 20-aastane. Hiljuti oma 20ndat suurt sünnipäeva tähistanud firmat juhib praegu Ants Sild, kes vastas Arvutimaailma küsimustele, kuidas on temal suhted arvutimaailmaga.
Esimene kokkupuude arvutiga?
Arvan, et esimest korda olin ise tõsisemalt arvutis 1976. a TPIs teise ühika arvutuskeskuses programmeerimise praktikumis TPI Arvutuskeskuse juhataja Arvo Jaansoni käe all. Arvutiks „personaalarvuti“ ehk tervet lauda täitev kalkulaator, millel sai programmeerida aritmeetilisi tehteid. Meelde on jäänud „ekraan“ - ca 10 lampi, mille sees hõõgniitideks traadid kujuga 0….9, millest siis vajalik number põlema süttis. Mäletan ka, et oli hoopiski tüütu, mitte põnev.
Esimene oma arvuti?
Riigikantseleis 1990. a –mäluga kirjutusmasin Robotron, kuhu mahtus ca 5 lk teksti ja flopid olid ka! Olin oma tehnilise tausta tõttu üks esimesi, kes sellise riistapuu oma kasutusse sai. Minu ülesandeks oli ka veenda masinakirja- ja paljundusosakonna töötajaid mäluga kirjutusmasina eelistes tavalisega võrreldes. Võttis aega, aga arvutinakkus hakkas levima…
Esimene mobiiltelefon?
BCSi tööle asudes sain 1992. aastal Nokia suure kohvri kaaluga ca 3…4 kg. Poodi minnes oli alati jama. Autosse ei söandanud jätta, kaasa võtta oli enam kui tülikas.
Esimene kokkupuude internetiga?
1991. a jõudis rootslaste toel ka Riigikantseleisse satelliidiühendus. Sõitsin just pooleks aastaks stažeerima USA kongressi juurde. Internet oli ainuke võimalus töökaaslaste ja kodustega operatiivset ühendust pidada. Mäletan, et saatsin lastele e-kirju Uuno Vallneri aadressile, kes need siis välja trükkis ja edasi andis. Efekt oli võrratu! Pööras mind hetkega internetiusku!
Milline on praegune tehniline varustatus?
Normaalne ekstralisadeta sülearvuti sünniaastaga 2008. Igasugu brände on läbi proovitud ja olen veendunud IBM-Lenovo pooldaja – seni selgelt kõige lolli- ja töökindlam. Tähtsad igasugu turvatarkvarad sinna juurde. Sülearvuti on reeglina pidevalt kaasas nii kohtumistel, kodus kui reisidel. Mobiilset internetti ei kasuta, olen seni WiFides hakkama saanud. Telefon on helistamiseks. Olen katsetanud ka udupeeni „nutisid“, aga järeldus seni: vilesid palju, kasutajasõbralikkust ja kasutuslihtsust vähe.
Kõige halvem ITga seotud kogemus?
Raskeimad on ärijuhtide ja IT-juhtide/IT-firmade möödarääkimised – üksteise mittemõistmised. Kõige rohkem on neid keerukamate ettevõtete tootmise/ERP süsteemide juurutamisel. Pakkuja (IT firma, IT juht) ei suuda ega soovigi endale ärinõudeid selgeks teha. Ja tippjuhid ei suuda panna IT seltskonda inimkeeli suhtlema. Juurpõhjuseks reeglina see, et protsessimõtlemine on Eestis üsna lapsekingades.
Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?
Outlook-Exchange-Sharepoint-IM ehk infovahetus-rühmatöö-planeerimine–töövoogude juhtimine. Selles keskkonnas teen mina ca 2/3 oma juhi- ja konsultanditööst.
Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?
Vast kolmandik tööajast kulub arvutiga kahekesi Office´is-Outlookis-Skype´is-MSNis. Kui juurde arvestada, et nõupidamistel on arvuti märkmete tegemise vahend ja koolitades-nõustades on tihti abiks slaidid ja videod, tuleb kogu arvutiaeg masendavalt suur. Ilma arvutita peaks kogu töötegemise loogika ümber mõtlema.
Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?
Küllap ikka. Konkreetselt, et just seda tarkvara sai piraaditud, ei oska aga öelda. Töö juures ilmselt vähe, sest arvutifirmana on valdav osa vajalikust tarkvarast reeglina olnud tasuta kasutatav. Koduarvutisse olen kunagi küllap paljutki tõmmanud, mille litsentsitingimustesse süüvida pole püüdnud.
Küllap ikka. Konkreetselt, et just seda tarkvara sai piraaditud, ei oska aga öelda. Töö juures ilmselt vähe, sest arvutifirmana on valdav osa vajalikust tarkvarast reeglina olnud tasuta kasutatav. Koduarvutisse olen kunagi küllap paljutki tõmmanud, mille litsentsitingimustesse süüvida pole püüdnud.