On teada tõsiasi, et suurtel kiirustel avalikku Internetti saladuste postitamine ei lõpe hästi. Paremal juhul toob see kaasa suure häbi, halvemal juhul purunenud suhted ja kaotatud töökoha.
Kaspersky Lab viis läbi uuringu selle kohta, kuidas inimesed netis oma privaatse infoga ümber käivad. Selgus, et isiklikke asju jagatakse Internetis endiselt väga järelemõtlematult. 28% inimestest jagab konfidentsiaalset informatsiooni juhuslikult või kogemata, 16% aga avaldab oma saladusi lausa tahtlikult vaatamata tõsiasjale, et info vahetamine online´is võib maksta neile suhted või töö.
Koostöös B2B International’iga läbi viidud küsitluses uuriti üle 12 000 inimest üle maailma. Isikuandmed, mida jagati, sisaldasid endast tehtud fotosid (45%), kontaktandmeid, teiste lähedaste inimeste fotosid (32%), delikaatseid isikuandmeid (30%) ja tööga seotud andmeid (20%). Lisaks jagas iga kuues vastaja saladusi enda kohta (16%) ning 9% jagas privaatset informatsiooni teiste inimeste kohta. 8% avalikustas lahkelt salastatud finantsandmeid.
Ning see kõik toimub vaatamata sellele, et pool vastajatest on väga mures sellise infolekke mõju üle – nii rahaliste kaotuste kui ka moraalse kahju kujul. Kolmandik vastajatest muretses, et see võib kahjustada suhteid ning solvata kedagi, aga üks kuuendik vastajatest kartis, et see võib kahjustada nende karjääri.
Murelikkus on muidugi õigustatud. 28% vastajatest tunnistas, et jagasid konfidentsiaalseid andmeid juhuslikult ning iga kümnes sai selle tagajärjel kannatada. Nende puhul, kes kannatasid, oli tagajärjeks sõprade kaotus (20%), kiusamine (17%), rahaline kahju (15%), suhete lõppemine (13%) ja töölt vallandamine (13%).
Ent 13% vastajatest ei võta enam aina sagedamini ette mingeid ettevaatusmeetmeid nende online-tegevuse ja infoturvalisuse tagamiseks ning vaid neli inimest kümnest suhtlevad oma lähedaste, pere ja sõpradega avalikest tegevusest eraldi (43%) või kontrollivad kõiki teateid ja vastuseid enne nende ärasaatmist (39%).
Iga neljas püüab vältida teadete ärasaatmist või jagamist, kui nad pole kained ning 29% vastajatest, juhindudes süütundest, kasutavad sellist vähetõhusat vahendit nagu kogu oma internetiajaloo eemaldamine peale seda, kui infovahetus juba toimus.
Tulemusi kommenteerib David Emm, Kaspersky Lab’i juhtiv ekspert turvalisuse alal: „Mitme seadme ja online-kanali käeulatuses olemisega on infovahetus ebasobivate inimestega käkitegu. Kui teil pole piisavat arvutipädevust, siis see võib maksta sõpruse ja karjääri. Kui miski on juba saanud Internetti, siis see jääbki sinna igaveseks. Seega kui te pole turvalisuses kindel, ärge kiirustage midagi saatma.“
Oma arvutitarkuse taset saab kontrollida siin:
https://blog.kaspersky.com/cyber-savvy-quiz/.