Kui me oma andmed pilve paneme, siis teadmised on juba pilves olnud varemgi ja aina rohkem me neid sinna usaldame. Kaspersky Lab tegi küsitluse ja selgus, et elukaaslase või abikaasa telefoninumbrit teab peast 67% vastanud eurooplastest, vanemate telefoninumbrit 74% ja lapse oma vaid 43%. Õdede-vendade või sõprade telefoninumbreid teab peast kõvasti vähem kui pool vastanutest. Milleks numbreid pähe tuupida, kui need on netis, telefonis, arvutis alati olemas...

Tänapäeva inimesed ei tahagi enam meelde jätta ega meelde tuletada infot, mida on lihtne Internetist leida või digiseadmetesse salvestatud andmetest otsida. Meelsamini kulutatakseoma mäluressursse jätmaks meelde, kust täpselt Internetist otsida. Sellised järeldused tegid Kaspersky Labi eksperdid küsitluse põhjal, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas Internet ja elektroonikavidinad mõjutavad info meeldejätmist ja meeldetuletamist.

Digitaalseks amneesiaks nimetatud sõltuvus üleilmsest võrgust peegeldab kiirenevat elutempot. 61% küsitletud eurooplastest märkis, et nad vajavad neid huvitavatele küsimustele vastust kohe siin ja praegu. Just seepärast otsib 36% kasutajatest vajalikku infot esimese asjana Internetist ja ainult 6 inimest 10-st püüab vastust küsimusele kõigepealt ise meelde tuletada. Lisaks püüavad vaid vähesed kasutajad (39%) leitud infot meelde jätta ja iga neljas unustab selle kohe pärast kasutamist.

Selles valguses ei ole üllatav, et 80% kasutajatest Euroopas peab Internetti oma mälu- ja ajupikenduseks. Seega arvab enamik vastanutest, et infot ennast ei ole vaja meelde jätta, piisab, kui mäletada, kust seda leida võib. Vanusega see tendents suureneb.

Pisut paremini mäletavad eurooplased veel oma lähedaste kontaktandmeid. Elukaaslase või abikaasa telefoninumbrit teab peast 67% vastanud eurooplastest, vanemate telefoninumbrit 74% ja lapse oma vaid 43%. Õdede-vendade või sõprade telefoninumbreid teab peast vähem kui pool vastanutest.

Suurem osa (86%) uuringus osalenutest Euroopas on nõus, et tänapäeval on enamikul inimestest meeles pidada liiga palju telefoninumbreid, meiliaadresse või muid kontaktandmeid, selleks et neid kõiki oleks võimalik peast mäletada. Võimalik, et just seepärast eelistavad kasutajad selles küsimuses oma nutitelefonile lootmist: 34% vastanud kasutajatest märkis, et hoiavad kõiki vajalikke kontaktandmeid nutiseadmetes. Seega põhjustab andmete või nutiseadme kaotsiminek paratamatult stressi ja iga viiendat kasutajat haaraks selles olukorras paanika.  

„Internet ja digiseadmete kättesaadavus muudab meie mõtlemist: inimesed unustavad kiiresti sellise info, mis tundub neile olevat alati käeulatuses: võrgus või telefonis. See on muidugi mugav ja vastab täpselt ajastu vaimule. Tuleb siiski meeles pidada, et tehnoloogia küll rikastab ja hõlbustab meie elu, aga kasutaja jaoks väärtuslike andmete ja mälestuste asjakohase kaitse puudumisel võivad need tänapäeval ähvardavate küberohtude tõttu alatiseks kaotsi minna. Just seepärast püüame me Kaspersky Labis välja selgitada, milline info on kasutaja jaoks väärtuslik, ja aidata tal oma digimaailma usaldusväärselt kaitsta,” märkis Kaspersky Labi juhtiv viirusetõrjeekspert David Emm.

^{FOTO: (CC) PIXABAY}