Adidase triibudressides mees ja naine sätivad end laval seisma Xboxiga teleka ette. Natuke lihaste lõdvestamist ja algab energiline paigaljooks. Microsofti iga-aastane spetsialistide kokkutulek TechEd on Berliinis alanud.
Mees ja naine jooksevad võidu, sõidavad raftingut, mängivad pingpongi. Muidugi teab ligi 7000 TechEdi avamisele kogunenud Microsofti spetsialisti ja arendajat, et nad mängivad uue Microsofti toote – Kinecti abil, mis jälgib mängija keha liigutusi ja mingit pulti polegi vaja. Ka järgnevad esinejad on publikule tuttavad ning enamus esitletud asju kõigile, kes vähegi Microsofti värskeimate uudistega kursis, rohkem või vähem tuttavad. Microsoft ei esitle Euroopa spetsialistide suurel kokkusaamisel midagi jalustrabavalt uut, kuid avakõned on pigtem emotsionaalse ühtekuuluvuse tekitamiseks.
Microsofti Windows Phone 7 direktor Brandon Watson kiidabki eurooplasi – just nemad saavad kõige esimesena tarkvarahiiu uut mobiiliplatvormi nii suures valikus katsuda, sest Euroopas on juba müügil 9 erinevat Windows Phone 7 telefoni. Euroopa juhib nii valikus ja väljatuleku kiiruses. See on tõsi, sest enne konverentsi kohalikust elektroonikapoest läbi käies oli hulk HTC ja LG Windows Phone 7ga varustatud telefone juba lettidel. Eestist saabunud osalised lubasid neid hiljem kokku ostma minna, mis sest, et Eesti tuge (näiteks õ tähte) veel sellel platvomril pole.
Watson näitab siiski teadjatele veel kord, mida Windows Phone 7ga teha saab. Esiteks – e-poed mobiilis, näiteks eBayst võib nüüd osta metroos telefoni näppides omale kasvõi purjeka. Teiseks näitab ta, kuidas kinno minna mobiili abiga. Paraku on kõik need teenused väga sisukesksed ja eeldavad konkreetseid teenusepakkujaid.
Ja nagu ikka, langeb tuhandete tehnoloogiafriikide kogunedes ürituse WiFi võrk koomasse, kuid erinevalt iPadi esitlusest, kus Steve Jobs palus oma WiFi seadmed võrgust koristada, saab Microsofti esitleja hakkama – mingi oma varjatud andmesidelahendusega.
Kui Windows Phone 7 on kõige seksikam teema TechEdil, siis pilved jälle IT tagatubade kõige kuumem jutt. Muidugi on Microsoft ka pilveteenuste esitlemisega väljas. Võib öelda, et Microsofti tarkvaraplatvorm ongi minemas kogu täiega pilveteenustesse. Muidugi kiidab seda suunda ka
Michael Kleef, Microsofti serveri ja „pilvetoodete“ tootejuht ja räägib, kuidas isegi kontoriprogrammid varsti otsapidi pilves on.
Jah, järgmist Office´it me näemegi pigem pilveteenusena ehk veebist kättesaadavana. Office 365 on järgmine Microsofti kontoripakett ning see on tarkvara kui teenus. Microsoft Office läheb pilve. Kõik on ühendatud serveris Sharepointi, Exchange´i, ja suhtlusserveri Linc abiga.
Oleme TechEdi jaoks loonud Skype´is väikese Eesti osalejate grupi ning üks konverentsile preemiareisina sõitnud Microsofti partnertudengeist Sander Soots juba kommenteerib (kui Internet tagasi on tulnud): ammu nähtud. Millal siis uued asjad tulevad? Soots ootab Silverlight 5, Windows 8-t või siis vähemalt mõnda Windowsiga tahvelarvutit.
Selle asemel aga kuulutatakse hoopis välja päeva suurim uudis: Microsofti infrastruktuur-kui-teenus virtualiseerimisplatvorm Hyper-V Cloud. Sellel on kuus põhipartnerit - Fujitsu, NEC, IBM, Hitachi, Dell ja HP. Platvormile võib ehitada avaliku või privaatse pilveteenuse.
Avakõne saab läbi. Nüüd võime kõik koos laulda: IaaS, PaaS, SaaS. Infrastruktuur, platvorm ja tarkvara kui teenus ehk siis SaaS - Office 365, Windows Intune, Dynamics; PaaS – Azure; IaaS - Windows Server hyper-V. 2008. aastal räägitud ulmelisest hyper-Vst on nüüd päristoode saanud.
Vanamoodi enam ei saa
Kui esimesel päeval saabusid külalised konverentsile nii, nagu lennukid rahvast Berliini kohale vedasid, siis teisel päeval lüüakse metroo ja rong rahvast pingal täis nagu tipptunniaegses Mustamäe trollis. Kõik tulevad samal ajal algavatele erinevatele sessioonidele, millest valdav enamus on Microsofti tippspetsialistidelt kuulama tulnud spetsialistidele ja arendajatele.
Enamus jutte jäävad ka koolitatud IT juhtidele hiina keeleks, kuid on ka lihtsamaid sessioone. Näiteks Office 365 tutvustus, sest Microsofti Office´it võime me hakata ka tulevikus kasutama ja hea on teada, mis varsti ees ootab. Hiiglaslikus Helsinki-nimelises saalis on rahvast üsna palju, kuid istekohti leidub.
Office 365 on „pilvede pilv“ ehk SaaS, PaaS ja IaaS kokku pandud. Keegi ei saa öelda, et mulle Office pilves ei meeldi ja tahan vanamoodi karbitoodet, räägib energiline Microsofti evangelist puldi taga. Ei saa ka öelda, et mulle need vanad Office´i traditsioonilised rakendused ei meeldi, ma tahan veebis kõiki asju teha ja suhelda ainult sotsiaalvõrkudes. Järgmisel aastal müügile tulev Office 365 on Exchange, Office, Sharepoint ja Linc koos ning kes tahab, jätkab vanamoodi, kes aga ei taha, teeb tööd mobiilist, veebist või sotsvõrkudest. Kõik uue- ja vanamoelised aga on pilveteenuste kaudu niikuinii ühendatud.
Lääneriikidele on oluline keskkonnasäästlikus, eks varsti ka Eesti firmadele: Office´i pilves kasutamine tagab 30-90% keskkonnasõbralikuma kontoritarkvara, käiakse lõpus välja viimane trump.
Miski pole turvaline
Kuigi Microsoft on juba mõnda aega väitnud, et tema uued operatsioonisüsteemid on aina turvalisemad ning tõestuseks ka ise viirusetõrjet (Essentials) tootma hakanud, tunnevad Microsofti arendajad siiski turvalisuse vastu kõige rohkem huvi. Kõlava nimega küberkuritegevuse sessioon on tohutus saalis, kuid ikkagi puupüsti täis. Rahvas seisab ka püsti. Microsofti tuntud koolitaja Andy Mallone ehk nende enda Henn Sarv viskab ekraanile hulga nimesid ja linke – tarkvara, millega saab palju paha teha. „Põhiprobleemid praegu on tuumajaamade tarkvara ligipääsetavus, rahvusvaheline terrorism, rahvusvaheline narkokaubandus, kõik vastikud asjad,“ räägib mallone ja näitab turvalisuse illusiooni kõige tuntumat märki: Titanicut, mida mitte miski ei suutvat uputada, nagu alguses lubati.
Küberkuritegevus on maailma kõige kiireimini kasvav kuritegevuse liik ja praegu üks tulusamaid, olles jõudnud narkokaubanduse tuluga samale pulgale. 80 miljardit dollarit aastas teeniv kuritegevuse liik on lisaks veel paljudes riikides legaalne, kuna pole seaduseid.
Võetakse lahti Google´i avaleht. Google´i kaudu häkkimine on alustuseks lihtne ja hoiatav, mida kõike tavaline otsing netisügavustest välja ei too. Kui Google´ist on mõne isiku kohta tüütu infot kokku lapata, aitab Pipl.com, sügavam personaalse info otsingusait. Saab inimese kohta palju isiklikke andmeid kokku korjata, näitab Mallone. Fotod olemas, telefoninumbrid, e-posti aadressid, kõik ilusti nimekirja pandud. Loo moraal on selles, et identiteeti on väga lihtne varastada. Kasutajanimed saab ka kätte, tavaliselt on sealt edasi parooli arvata juba palju lihtsam, kui on teada väga palju isiklikku infot.
Palju käsi tõuseb saalist, kui Andy Mallone küsib, kes on juba langenud küberkuritegevuse ohvriks. IT personal tundub olevat levinud sihtmärk. Tööriistad on muutunud nii lihtsaks, et isegi see murdvaras, kes varem varastas monitori ja mõtles, et arvuti on käes, oskab nüüd identiteedivargusega tegeleda.
Networkminer on parem kui Wireshark ümbruses ringi nuuskimiseks, soovitab Mallone süüdimatult. Kõik info tehakse visuaalselt kättesaadavaks, ei pea ise üldse vaeva nägema. Ja häkkimine on lihtne ka sellepärast, et 50% kasutajatest ei tee kunagi turvauuendusi.
Kuidas siis kaitsta? Nii küsib Mallone pärast seda, kui on paranoilisemad tegelased ühiskasutatavast WiFi võrgust ära peletanud. Kõige olulisem osa algab sellega, et peab oma igapäevast personali paremini jälgima. Vormid, kaelasildid, ligipääsussüsteemid – see on füüsiline kaitse, mida osav häkker niisama lihtsalt ei murra. Abiks virtuaalsete „ukselingilõgistajate“ vastu on aga tulemüürid, antiviirus, mitmekihilisi autentimissüsteemid. „Paroolid on nii 90ndad, kasuta smartcarde, näo- hääle jms tuvastust kombineeritult,“ soovitab Mallone. „Paroolid on nii 90ndad, ei aita enam alati. Kombineeritud autentimine on varsti peaaegu et ainus võimalus, kuidas identiteedivargust vältida.“
Sahinad kuluaarides
Windows 8 kohta, millest ametlikult Microsofti esindajad ei taha rääkida, sosistatakse siiski kuluaarides ja messialal palju. Seltskondlikes vestlustes õhtusel vastuvõtul avaldab nii mõnigi tükikesi infost järgmise Windowsi kohta: kasutajaliides näiteks võib tulla XBOXi lisaseadme Kinecti omadustega ehk siis me saame oma arvutit juhtida kehakeelega või nägu ja käsi liigutades. Kasutaja saab arvuti ees viibelda, nägu tuntakse ära, kõnest saadakse aru jne.
Microsofti Kinecti, mis lubab Xboxiga mängida vaid keha liigutades, oodatakse Saksamaal poodidesse järgmisel päeval ja nii mõnigi TechEdi külastaja valmistub südaööl elektroonikapoe ukse taha fännide seas järjekorda võtmiseks.
TechEdil on ka mitukümmend eestlast, kes lõuna ajal kogunevad Eesti lipukestega tähistatud laudade äärde. Teiseks päevaks on paljud neist juba omale moodsa HTC HD7 telefoni taskusse ostnud, kus jookseb Windows Phone 7.
KAIDO EINAMA
(Ajakirjas on pikemalt)