Õigus
Laste õiguste kaitsest infoühiskondlikus Eestis
Eneken Tikk
Võsukeste arvutihuvi ei tule ühelegi lapsevanemale üllatusena, erinevalt arvutimängude müüja inkassonõudest, piraatplaatide valmistamise süüdistusest või teismelise tütre poolalasti pildist mõnes foorumis.
Ajalugu
Esimene Eestis
Mati Krull
Kõik, mis on üle kümne minuti vana, on arvutialal ajast maas. Ajaloo tundmine on sellega täielik ajaraisk. Küll aga võimaldab tutvus mõne ajaloolise verstapostiga avaldada muljet arvutiasjanduses võhikule - st praktiliselt kõigile. Sellist, alati tõest, mõtet võime lugeda arvutialasest pisiblufi käsiraamatust (Robert Ainsley, Alexander C.Rae Pisiblufi käsiraamat: Arvutid, Tallinn, 1998, Kirjastus TEA). Ja öelduga tuleb nõustuda, sest arvutialane arendustegevus on sedavõrd kiire, et enam pole ammugi võimalik teada kõigest kõike. Mõnikümmend aastat tagasi võis see veel õnnestuda, nüüd enam mitte. Ja ometi ei olnud ka siis asjad sugugi lihtsad, kuigi mureprobleemid olid tänastest hoopis teistsugused. Mõtiskleme nende üle pisut konkreetsemalt.
Visioon
Tarkvaraaudit säästab aega ja raha
Asso Puidet
Tarkvaraaudit on tarkvarahalduse osa, mis aitab ettevõttel vähendada kulutusi tarkvarale, tagada infosüsteemi tõrgeteta töö, aitab igale töötajale valida just talle vajaliku ja jõukohase programmi ning garanteerib firmajuhile rahuliku une teadmisest, et pole põhjust karta politsei külaskäiku.
CeBIT 2005
Piret Frey
Digitaalne kodu oli tänavusel CeBITil kuum teema. Kiired Interneti-ühendused, mobiilsed ja traadita seadmed on jõudnud tavatarbija kätte, aga turg suurte ja ka väiksemate tegijate vahel on veel jagamata.
CeBIT ikka suurem, kas ka parem?
Veiko Tamm
Algselt suhteliselt arvutikesksena alustanud on üha enam laiemahaardeline, kaasates telekommunikatsiooni, multimeedia ja tarbekaupade üha rohkemaid tootealasid, kuhu IT on üha püsivamalt kanda kinnitamas.
Klaverid ja hiired
Piret Frey
Klaviatuur ja hiir on nii igapäevased seadmed, et neile tihti suuremat tähelepanu ei pöörata. Ja tuleb tunnistada, et valik meie arvutipoodides on ses osas ka üsna üheülbaline. Maailmas aga on ka nende seadmete osas välja pakkuda kõikvõimalikke ootamatute lisandite ja teisendustega variante. CeBITilt jäid silma järgmised.
Eesti CeBITil
Piret Frey
CeBITil käis ja küsimustele vastab RIA osakonnajuhataja Riho Oks.
Kontakt 2005
Asso Puidet
Reval Hotell Olümpia Konverentsikeskuses 6. ja 7. aprillil toimunud teabemessi KONTAKT läbivaks teemaks olid teenused ja mobiilsuse kasv.
Võrgud
Sissejuhatus semantilisse veebi, 4
Reaalne süsteemi loomine e ontoloogiate abil
Mario Peterson
Seekord räägin ontoloogiate kasutamisest ka reaalse süsteemi loomisel. Ühtlasi on see viimane ja kokkuvõtlik artikkel semnatilise veebi kohta.
Serveritarkvara rent - paindlikum ja murevabam
Alar Kuuda
Serveritarkvara valides võib ettevõtet tabada ebameeldiv üllatus - litsentsid on võrreldes lauaarvutite tarkvara litsentsidega mitu suurusjärku kallimad. Pealegi on need ostetud kindla kasutajate arvu peale. Mis saab aga siis, kui ühel hetkel kaovad serveri tagant kümme kasutajat? Siis võib ostetud litsentside peale kulunud raha lihtsalt kadunuks lugeda.
Internet
Mida tehakse Internetis, 3
Pille Pruulmann-Vengerfeldt
Alustasin seda artiklisarja tähelepanekuga, et vastus küsimusele: „Kas te kasutate Internetti?”, annab meile tegelikult väga vähe.
Veebilehe 7 surmapattu
Villu Parvet
Vaatamata asjaolule, et siinmail on veebiarendusega juba hulka aastaid tegeletud, teevad kohalikud ettevõtted oma veebilehtede loomisel ja arendamisel jätkuvalt samu vigu.
Aastaga lisandus 50 miljonit püsiühendust
Tõnu Vare
1. aprillil avaldas uuringufirma Point Topic kokkuvõtte Interneti püsiühenduste levimise kohta maailmas. 2005. aasta alguseks oli maailmas 150,5 miljonit püsiühendust. Aastaga lisandus rekordilised 50 miljonit - ükski varasem aasta pole niivõrd edukas olnud.
Riistvara
Keskklassi fotoprinterid võistlustules
Jaan Vare
Keskklassi fotoprinterite testist võttis osa kolm tindiprinterit - Canon Pixma iP2000 (1225 kr), Hewlett-Packard PhotoSmart 8150 (2665 kr) ja Epson Stylus Photo R300 (2240 kr).
Laser, mis prindib otse kaamerast
Jaan Vare
Konica Minolta Magicolor 2430DL on esimene laserprinter, mis prindib otse digitaalkaamerast ega vaja selleks seadmega ühendatud arvutit.
Laiekraaniga sülearvuti disaini hindavale kasutajale
Jaan Vare
Asuse laiekraaniga sülearvuti W3H00N meelitab ilusa disaini ja võimsusega. Esimene pilk Asuse ligi 30 000 krooni maksvale lipulaevale paneb ahhetama - peeglina läikiv laiekraan, kavalalt paigutatud aku, peenelt kokkusobitatud must, hall ja hõbe, tillukesed nupud külgedel läikimas. Tegemist on ilusa ja soliidse masinaga, millel on siiski ka mõningaid puudusi.
Avatud lähtekoodiga tarkvara NeroLINUX ei sobi algajale linuxikasutajale
Lemmit Kaplinski
Nero, arvatavasti üks populaarsemaid CD/DVD-kirjutamise programme MS Windows platvormile, sai hiljuti noorema venna Linuxile mõeldud NeroLINUXi näol. Järgnevalt kirjeldangi oma esmamuljeid sellest tarkvarast.
Rakendustarkvara
±10 aastat Eesti majandustarkvara turul
Margus Tammeraja
Windows Mediaplayer
Jaan Vare
Eelmise aasta lõpus sai Microsofti populaarne muusika- ja videomängija värskenduse Windows Mediaplyer 10 näol.
Klassikalised meistriteosed Corel PHOTO-PAINTi abiga
Steve Bain
Soovite lisada oma digipiltidele veidi maagiat? Juba mõnda aega on Corel PHOTO-PAINT® pakkunud ohtralt mitmesuguseid võimalusi lisada igapäevastele, liiga tavalise ilmega fotodele vahvaid ja veidraidki loomingulisi efekte.
Maskeeringud pilditöötluses
Mihkel Uukkivi
Käesolevas artiklis on juttu professionaalse pilditöötlusvahendi, Adobe Photoshopi võimalustest, täpsemalt maskidest ehk maskeeringutest.
GIMP-i kursus, 2
Teine tund: failiformaadid ja pildiaken
Marge Kaplinski
Eelmisel korral jäi jutt pooleli piltide salvestamise juurde. Pildi salvestamise juures on oluline õige failitüübi valik. Seekord räägingi GIMP-i poolt toetatavatest failiformaatidest ja sellest, millisel juhul valida salvestamiseks üks või teine failitüüp. Graafikaliidese poole pealt räägin veel Image aknast ja natuke GIMP-i akendega manipuleerimisest.
Mängud
Uudised
Lauri Jürisoo
Immortal Cities: Children of the Nile
Mihkel Haav
Kuhu jäävad tõsised katastroofid?
DRIV3R
Lauri Jürisoo
Driver järjega müüs kokku 12 miljonit koopiat, mistõttu kapipolitseinik Tanner läheb järgmisele ringile pahasid püüdma. Ta räägib seekord Michael Madseni häälega ja sulandub Miamis kõrgema klassi autovaraste sekka, liikudes edasi Nizzasse Itaalias ja Istanbuli Türgis.
Star Wars: Republic Commando
Wesse Allik
Paistab, et LucasArts on väsinud simulaatorite ja FPSide vorpimisest ning võtnud ette neist seni puutumatuks jäänud tiimipõhised tulistamised, lastes nii PC kui Xboxi jaoks välja Republic Commando.
Splinter Cell Chaos Theory
Lauri Jürisoo
Jälle kevad, jälle rahvusvaheline kriis, jälle Splinter Cell. Tänase maailma suured on agarad kriise algatama ja võõrastesse liivakastidesse rakette saatma. Ehkki vana hea genitaalide võrdlemine on palju kindlam meetod arvutada, kes on ikkagi kõvem mees.
Brothers in Arms: Road to Hill 30
Märt Lume
Teise Maailmasõja tulistamistest on kõigil ammu siiber ees, kuid Brothers in Arms tõestab, et kui lähenemine on eriline, ei loe see, et sama lugu Teisest Maailmasõjast on juba mitu korda nähtud, eriti midagi.
Praktika
Teeme ise koduvideo
Elari Saal
Ajal, mil heli- ja videoklippe saab salvestada juba ka mobiiltelefonide, fotoaparaatide ja käekelladega, on tõenäoliselt nii mõnelgi tekkinud idee needsamad klipid kas sõpradele näitamiseks või tulevastele põlvedele jäädvustamiseks kokku klopsida ja kuhugi andmekandjale salvestada. Siin artiklis vaatamegi kuidas ja millega seda teha.
Kevadpuhastus arvutile
Peep Loorits
Kätte on jõudnud kevad ja suurpuhastuse aeg. See kehtib ka arvutite kohta. Et arvuti jõudlus ei langeks, on see vaja talve jooksul kogunenud „rämpsust” puhastada.
Mina ja arvuti
Hardi Volmer usub, et ilma arvutita enam ei saa
Asso Puidet
Ei möödu päevagi, mil kunstnik, muusik, animaator ja kinomees Hardi Volmer ei teeks arvutiga tööd, ainult et reeglina ei istu ta ise arvuti taga vaid kasutab vahendajana inimpuhvrit, kes tema ideed raalile selgeks teeb.
Juhtkiri
Nii on
Lauri Jürisoo
Ma tahaks tegelikult rääkida uutest eestikeelsetest arvutiajakirjadest, mis peaks kohe turule jõudma. Neid on päris mitu. Kui kaubaks lähevad, jõuame arvukuselt peagi naisteajakirjadele järgi. Intrigeeriv teema mõistagi. Värske Arvutimaailm peesitab laual? Vaataks sisse.