Uus Mobotixi kaamera S14 pole sisu osas midagi uut, küll on aga uus vorm. Nimelt on kaamera kahe „salasilmaga“ ehk sensori ja objektiiviga, mis ühenduvad kaamera protsessormootoriga kahemeetriste USB-kaablite abil. Nii saab kaamerasilmad hästi ära peita.
Hea on S14-ga näiteks korraga jälgida nii uksest sisse ja välja kõndijaid. Kuid mitte ainult – kuna kaameramoodulid on vahetatavad ja vabalt valitavad, siis võib näiteks üks kaamerasilm olla lainurkobjektiiviga, teine kitsama vaateväljaga, üks päevase sensoriga, teine öösensoriga.
Igal juhul jääb lahendus vägagi diskreetseks - seina tuleb puurida vaid väike auk, millest objektiiviga sensor läbi mahub. Kaasas on ka väikese nurga all seinale monteerimise vaherõngas.
Mobotixil on võrreldes teiste valvekaameratega oma kiiksud. Nagu ikka, tahab kaamera vaid PoE- ehk üle võrgukaabli toidet. Seega pole vaja muid kaableid, kui võrgukaableid, mis kaamerani ulatuvad. Switch või vastav adapter peab toite üle selle kohale toimetama. Nagu ikka, on Mobotixi kaamera IP-aadressivahemik tavalisest sisevõrgu omast erinev, seega seadistamiseks peab ka oma arvuti viima käsitsi 10.x.x.x aadressivahemikku (IP aadress on alguses kaameral vaikimisi määratud, mitte ruuter ise ei määra). Pärast saab muidugi kohe selle DHCP-ks muuta, kui on soovi ehk siis ruuter ise otsustab, mis aadressi kaamerale annab.
„Silmamunadel“ ehk kaameramoodulitel on sisseehitatud mikrofon, aga ka protsessorikorpusest leiab mikrofoniklemmid, lisaks veel kõlari ja MXbus-i liidese klemmid.
MicroSD mälukaardi paigaldamise jaoks on vaja münti ja pintsette, kaamera võib ühenduse puudumisel või varukoopiana salvestada ka oma mälukaardile. Lisaks mündile ja muudele abvahenditele võibki üheks miinuseks nimetada hulka tööriistu, mida kaamera ülespanekuks vaja – need on nagu IKEA juhendis kaameraga kaasa pandud paberitel üles loetletud. Aga eks ka kurikaelal on sellevõrra keerulisem süsteemi saboteerida.
Kaamerat saab juhtida nii veebibrauserist kui spetsiaalse tasuta tarkvaraga. Viimane on mugavam paljude kaamerate korraga haldamiseks või täiendavaks seadistamiseks. Brauserile enam eriti täiendavaid nõudeid ei esitata, kuid heli kuulamiseks kaamera mikrofonidest on vaja brauserilisandit. Varem sai vanemate kaameratega kasutada vaid Internet Explorerit, nüüd pole see kitsenduseks.
Kasutaja veebiliides on Mobotixil endiselt nagu aastal 1997, ei mingeid moodsaid kasutatavuse ja disaini elemente. Ka terminoloogia on dekaadidetagune: mobiilses seadmes vaatamiseks tarvitatakse näiteks sõna „PDA“. Kuid kõik on lihtsasti õpitav ja juba teise-kolmanda kaameraga leiab kõik vajalikud seaded peaaegu pimesi üles.
Pildi edastamiseks on valikud MJPEG ehk JPEG-piltide jada (avatav enamuses brauserites) või Fast Audio and Video Streaming (MxPEG mode). Pildi saab saata ka FTP serverisse.
MxPEG on Mobotixi enda valvekaamera-kodeering, millest tootja pole nõus loobuma üldtuntud kodeeringute kasuks, kuna see isetehtu on spetsiaalselt videovalve jaoks loodud: üheks eeliseks on videostriimi väiksem maht üle võrgu saates (parem pakkimine) ning teiseks üksikkaadri parem kvaliteet, et oleks võimalik nägusid ja autonombreid eristada. Hämaras toas ja aknast välja suunatuna see tõesti töötas.
TEHNILISED ANDMED
Valvekaamera Mobotix S14
Hind: sõltub komplektist (Beta Group)
Sensorid: fookuskaugusega 11-135 mmhorisontaalse vaatenurgaga 180-15 kraadi
Eraldusvõime, kuni:(kaks värvipilti) 4096×1536 pikslit; (värviline ja mustvalge) 2048×1536, 1280×960pikslit; (mustvalged) 2560×960 pikslit
Pildikompressioon: MxPEG, M-JPEG, JPEG, H.264 (vaid SIP-video jaoks)
Sisemine lisamälu: MicroSD pesa, sisaldab 4 GB, toetab kuni 64 GB
Tarkvara: MxEasy, MxControlCenter